Põllukari saab järjest liikmeid juurde. Aastane sokupoiss üks läinud nädala liituja. Sokkudel on tore komme uudistama tulla.
Kari koguneb põllule videvikus. Nosivad koos kõhud täis ja jäävad siis põõsastike varju ööbima. Hommikul enne koitu suundutakse jälle einestama. Taustaks rändavate hanede hääled. Nädal tagasi lendasid esimeste ränduritena ainult lagled, nüüdseks kuuleb ka laukhanede kilavaid hääli ja ka rabahaned on kohal.
Seitsmepealisesse karja kuuluvad kaks täiskasvanud sokku. Mõlemil karvavahetus täpselt samal maal. Järgmiseks nädalaks võib lahtiolev suvekarv lõplikult maha aetud olla. Pulstunud karv kiheleb, ajab kratsima. Hoogu annavad juurde ka tüütud põdrakärbsed, keda samuti vaja sugeda. Selliselt see suvine pruun hallikama vastu vahetataksegi.
Loomad on harjunud, et see pika toruga nende meelispaiku külastav inimene taga ei aja ega kallale ei tule. Kui aga vahemaa liig napiks jääb, sörgitakse eemale. Kari jookseb siis mitmes suunas laiali. Sokud ühes suunas, kits kahe talle ja aastase kitsetüdrukuga teisele poole. Ka karjas olles püsitakse veel algsetes gruppides, millest suurem kamp kokku on tulnud. Talledega kitsel püsib suvekarv praeguseni kindlalt seljas.
Kui ohtu ei ole, püsivad pead enamasti maas ja mahlane rohi krõmpsub. Pead kerkivad vaid hetkeliseks ümruse kontrolliks ja sügamispausideks.
