Nagu tellitult, astus kahel ööl kaamera eest läbi tema ise - metsatöll, Püha Jüri kutsikas, eilsest jüripäevast alates Eesti rahvusloom hunt.
Järgmisel ööl olid platsis taas mägrad, seekord kahekesi. Metsatee veidi kinnisõidetud pind on hea vihmausside leiukoht. Kui tihkeks surutud mulla alt raske trügida, ületavad ussid teeraja maa peal roomates. Mäkradel hõlpsam oma lemmikuid kinni nabida.
Veidi peale mäkrade kohalolekut oli hunt taas kaadris. Tegu siinsete metsade kaheliikmelise karja isasloomaga. Niisama edasi liikudes on nad emasloomaga kõrvuti ja lähestikku sörkinud, kui aga jahiks läinud, siis paarikümnemeetrise vahega võserikke piiranud. Eelmisel aastal jäi paar kahekesi ka rajakaamera video peale ja sai isendite sugu ning väljanägemine kindlaks tehtud. Emaslooma karvastik oli tol korral terve, kogukama ja laia näoga isahundil aga sabaots kärntõvest peenikeseks puretud. Sellel pildil on selgelt näha, et ongi sama paari isane, suur kolakas pea ja sabaots veidi rootsus.
Hundi-isand värskeid mägrajälgi üle nuusutamas. Kui eelmisel pildil astus ta oma liigile kohaselt nöörsirgelt jalg-jala-ette, siis mägralõhna hindas ta seisatades.
Mõlemal ööl sama loom ja üksinda. Kui ei olnud juhus ja emasloom lihtsalt kaadrisse ei sattunud, võib olla hoopis nii, et hundimamma on pessa jäänud ja vast väiksed pimedad karvapallidki ilmavalgust näinud. Sama seis siis mitmel kihvakandjal. Aasta loom ilves kaasa arvatud.
Ega metsasanitar kerge olla ole, auväärt ameti hind on kõrge. See tüliks ja vaevaks olev kärntõbigi kährikute harvendamise eest saadud. Metsakutsu vaevaline olek on kõikidel piltidel saba asendist näha - kui kõik korras, ripuks kohev jooksutüür allapoole sorgu.
Hundiisad on vaatamata kõigile katsumustele eeskujulikud isad. Kui koledat vaeva valmistav kihelus veidigi talutavamaks näksitud, jätkub jahipidamine, sest pesas on pere ootamas.
Peale metssigade harulduseks muutumist loodamegi, et hunt kährikute arvu madalamaks võtaks. Oleks põldpüüde vurinat rohkem kuulda ja jääks ka lähedal oleva metsisemängu ihumine alles. On ju kährik üks agaramaid maas pesitsevate lindude kurnaleidjaid.
Metskitseemanda küljed juba nii punnis! Tallede tulekuni aga veel üle kuu aja. Kolmikud vähemalt. Hea uudis ilvese rahvale. Kitsi juba sellel arvul, et jagub nii pealekasvuks kui aasta looma arvukuse turgutamiseks.
Jänes teeb jooksutrenni. Naljast ju asi kaugel kui vana hall samu radu hulkumas ja uued kriimud pesasoojas piima lutsimas.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
