Lahemaal filmiti lõik sellest, kuidas ilves kitsi ründab. Haruldased kaadrid said videole hollandlased, kes retkejuhi Martin Piispea juhtimisel Eestis 5 päeva loodust vaatlesid ja pildistasid.
Video: Stefan Pronk
"See juhtus Lahemaal. Õhtune plaan oli minna karu otsima," meenutab Martin Piispea. "Kaks retkelist aga otsustasid, et ei tule metsa jala sumpama, vaid lähevad autoga õhtul ringi sõitma. Näitasin kaardil 2-3 põldu, kus tasub ringi kolada ja vaadata. Seal on nähtud rebasest karuni ja põdrast ilveseni. Kolmekesi metsas sumbates hakkas aga sõnumeid tulema autoseltskonnalt - nähti rebast, kitsi, ja siis kirjutati suurte tähtedega LYNX. Ilves jalutas rahulikult üle põllu. Ja nad said ilvest vaadata oma 20-25 minutit, kes kõndis ja seisis ja siis peitis enda ära rohu sisse. Kitsed olevat tulnud 10 minuti pärast ja edasine on juba video peal. Kahjuks sellel reisil jäi neil karu nägemata, aga ilvese filmimine korvas selle kuhjaga."
Kommenteerib ilveseuurija Raido Kont:
Filmile jäädvustati väga põnev ja haruldane moment.
Tundub, et ilves ei otsustanud rünnata mitte kõige lähemat metskitse, vaid seda, kes oli tema poole parajasti seljaga. Kõige huvitavam, et kui saagi tabamine ilvesel esimese sööstuga ei õnnestunud, siis ei kujutanud ta kitsedele enam ohtu ning need jäid ärritunult sama lähedale seisma. Võrdluseks võib mõelda, et kui põllul söövad metskitsed inimest märgates põgenevad, siis jooksevad nad tavaliselt kuni varjupakkuva metsani.
Kommenteerib loodusemees Tarmo Mikussaar:
Videost jäi mulje, et ilves tuli põllu peale, jäi kusagile lesima ja korraga jalutasid kitsed talle peale. Võib arvata, et see juhtus nagu pool-kogemata, aga võib olla ka mitte. See tähendab võimalust, et ilves oli meelde jätnud, kus kitsed õhtuti käivad ja seadis ennast aegsasti valmis nagu jahimehed ikka. Nüüd kui kitsed jõudsid tema arust piisavale kaugusele, tegi ta rünnaksööstu. Sedakorda ebaõnnestunult. Kits oli liiga kaugel ja aimas ilvese rünnakusuuna ette. Oli ka hästi näha, kui hea reaktsiooni ja kiirendusega on metskits. Ka oli huvitav jälgida, kui väike on see vahemaa, mida metskitsed peale ilvese rünnakut juba turvaliseks pidasid. Pelk paar-kolmkümmend meetrit.
Ilveste jahipidamise A ja O on see, et sööst saagile peab olema nii ootamatu kui võimalik ja vahemaa saagiga peab olema minimaalne. Kindlasti on ilvesel n-ö tühje sööste kõvasti rohkem kui edukaid jahte, aga kuna ilves on kogu aeg ilves - kiskja, siis ta on kogu aeg jahil ja valmis iga võimalust toidu hankimiseks ära kasutama. Kui inimene ka elaks 24 tundi metsas ja maastikul, kõnniks neljal pehmel käpal ja oleks kaetud nii efektiivse varjevärvusega ja mittesahiseva kasukaga, siis oleks ka temal ühe ööpäeva jooksul kindlasti mitu võimalust mõnd looma või lindu peaaegu palja käega kinni püüda.
