Euroopa suurim närilise pereelu sarnaneb suuresti inimeste omaga.
Foto: Tarmo Mikussaar
Kogu koprapere elab kindlal territooriumil. Piibrid peavad au sees eraomandit.
Koprapere tegutsemise keskpunktis on kodu – kuhilapesa või kõrgete kallaste puhul pesaurud. Territooriumi servaalad märgistatakse nõrega. Nõremätastele jätavad sõnumi kõik pereliikmed. Tegu oleks nagu piiripostidega. Võõras liigikaaslane saab sellist „teadetetahvlit” uurides kogu info pesakonna kohta ja arusaamise, et häda sellele, kes edasi tuleb.
Foto: Remek Meeli kogu
Kodupiirkonna suurus oleneb seal kasvavast toidu hulgast. Jõgedel on see enamasti kilomeetri ringis päri- ja vastuvoolu. Ühes kodupiirkonnas elab lisaks ema- ja isaloomale perekonnas mitmes vanuses järglasi. Eesti oludes võib pesakonna suurus heal juhul küündida kuni 8 isendini. Tänu kiskjatele, küttimisele ja muudele ohuteguritele peetakse keskmiseks aga 4-4.5 looma kuhila kohta.
Enamikust teistest närilistest on kobras monogaam, moodustades aastaid koos elavaid paare. Piibrite pereelu sarnaneb suuresti inimese omaga. Kirjutame sellest lähemalt, kui kopraperedele hakkab juurdekasvu siginema - suve alguses.
Vahur Sepp