Aiapidajatele on mügri hästi teada – paraku on aiapidajate silmis tegu tüütu nuhtluse ja kahjuriga, kes sööb aias viljapuude juuri ja ei ütle ära ka maha pandud köögiviljadest. Teadupärast esineb meil kahte vormi mügrisid, kellest ühe elupaigaks on valdavalt maismaa ning teise eluviis on seotud rohkem veekogudega. Teen siinkohal juttu just sellest teistest, kes asustab aeglasevooluliste ja seisva veega mageveekogusid, millel rikkaliku taimestikuga kaldaalad – tema on kopra naabriks.
Kopraradadel seigeldes õnnestub mügrit kohata üsna harva, kuid märke tema tegutsemisemisest tuleb ette sageli. Ta on poolveelise ja kaevuva eluviisiga loom, kes ujub ja sukeldub vilunult. Tema uru avauste servas võib sageli näha väikeseid kuhjatud mullahunnikuid, mis sarnanevad mutimullahunnikutega. Niisamuti on uru ümbruses veetaimed märgatavalt näritud ja sageli võib märgata seal ka väljaheiteid ning liikumisradasid. Olen sellistes kohtades käinud pikemalt varitsemas ja nii on mul õnnestunud mügrit ka kohata. Mügri tegutseb ööpäev läbi, kuid tema põhiline aktiivsus langeb päevaajale. Tema kodupiirkonnaks on umbes 100-meetrine veekogu kaldariba, mida ta märgistab väljaheidete ja lõhnanäärmete eritisega.
Veekogude kaldaid asutav mügri sööb veetaimede rohelisi osi ja nende juuri. Sügisel kogub mügri uruvõrgustikku ohtalt varusid. Talvel võib ta olla ka segatoiduline, toitudes lisaks juurtele vähesel määral putukatest, limustest ja väikestest selgroogsetest. Talvisel ajal tegutseb ta aktiivselt lumikatte all urgudes, toitudes ka kogutud talvevarudest.
Tema sigimisperiood kestab märtsist oktoobrini ja sellel ajal sünnib vähemalt 2 pesakonda. Pesakonnas on 2-10 poega, kes kaaluvad sündides umbes 10 grammi. Täiskasvanud mügri kehakaal on 160-180 grammi, tüvepikkus 12-26 sentimeetrit ning saba 5-10,5 sentimeetrit. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Imetamine kestab keskmiselt 12 päeva ja pojad iseseisvuvad umbes 3-nädalaselt. Suguküpsus saabub enamasti pärast talvitumist või esimesel elusuvel. Eluiga on neil looduses umbes pool aastat, kuid vangistuses on elanud mügri ka 5-aastaseks.
Vaenlasi on tal omajagu – poolveelise eluviisiga mink, saarmas, väiksemad kärplased tuhkur, kärp, nirk, kuid ka rebane, kullid ja kakud.
Minu meeldejäävaim mügrivaatlus jääb aastakümne taha, kui olin ühel suvekuul jälginud terve hommikupooliku jõe ääres jäälinde. Mulle jäi silma, et ühel korral oli linnul jahiretkelt naastes noka vahel koger. Paarsada meetrit eemal teadsin olevat üht kopratiiki, kus kogred sees. Nii leidsingi end peagi selle veekogu äärest. Kaldal varitsedes ning jäälindu oodates märkasin silmanurgast, kuidas keegi loomake äkki vette sulpsatas ning paarikümne sekundi möödudes veest väljudes urgu kadus. Kõik see toimus uskumatult kiiresti. Peagi sai selgeks, et selleks tegelaseks oli mügri!
See loomake oli urust väljudes alati väga ettevaatlik. Kuulatas, vaatas, nuusutas ning kui oli veendunud, et õhk on puhas, sööstis vette ning väljus teisel kaldal, kadudes kiiresti seal olevasse urgu. Urgude vahe oli umbes neli meetrit ning selle vahemaa läbimiseks kasutas ta alati vett. Mitte, et see oluliselt lühem tee oleks olnud, kuid nii oli turvalisem. Vesirotil on vaenlaseid palju – kakud, kullid, kärplased, rebane ning isegi haug! Niimoodi käis ta urgude vahet kordi 3. Ühtäkki vupsas ühest urust välja pisikene pea ning seejärel ka teine. Pojad! Peagi oli neid päid seal juba kolm. Käis kõva tunglemine, et kes saab välja vaadata. Kuna mamma oli olnud teises urus juba mitu minutit, tuli üks noorukitest urust päris välja, vee äärde. Peagi oli mamma aga jälle platsis ning väljas olnud poeg veeti krattipidi urgu, kus ta helide järgi otsustades nahutada sai. Nüüd käitus ema veelgi paranoilisemalt. Väljus urust, tardus sekunditeks ning kuulatas pikalt. Siis läks tagasi urgu ning naases sealt juba pojake hambus, suundudes teise urgu.
Üks poeg viidud, algas protsess algusest peale: kuulatamisega ning seejärel poja toomisega urust ja viimisega teise urgu. Kord kasutati viimiseks kuiva maad, teinekord jälle vett. Nii olin tunnistajaks kuue pojakese transportimisele. Kui suur töö tehtud, lapsed transporditud, võttis ema aja maha ning lubas endale ühe korraliku eine. Selleks näksas ta omale ühe mahlaka kõrre ning sõi seda isukalt nagu kõrsikut. Peale söömingut suundus temagi urgu ning enam sealt ei väljunud.
Remo Savisaar
