Kui möödunud talvel külastas nahkhiire looduskaitsealust talvituspaika 140 inimest, siis pärast tarade rajamist tänavusel talvel tuvastati ainult üks keeluaegne külastus.

 

Vääna-Postil asuvad ligi 800 meetri pikkused, paekivisse raiutud Peeter Suure merekindluse maa-alused käigud. Neis on nahkhiirte talvitumist uuritud juba enam kui 50 aastat. Eelmise sajandi lõpus talvitus seal veel ligi 150 tiigilendlast. Talvitujate arv on aga kogu aeg langenud ja 2019. aasta veebruaris talvitus seal juba pea poole vähem, st 78 isendit. Selle arvukuse languse peamiseks põhjuseks on see, et inimesed külastavad neid käike ka sügis-talvisel perioodil (1.09 kuni 30.04), kuigi see on  juba 2006. aastast kaitse-eeskirjaga keelatud.

 

 

Külastuskoormuse väljaselgitamiseks jälgime käikudesse sisenemist ka peidetud külastusloendurite abil ja selle järgi külastas Vääna-Posti talvituspaika 2018/2019 aasta talvel keeluajal kokku ligikaudu 140 inimest. 2019. aasta sügisel rajasime LIFE-projekti raames kõigi Vääna-Posti talvituspaiga sissepääsude (kokku 4 sissepääsu) ümber tarad ja varustasime need videovalve ning selgitavate siltidega.

 

 

Nahkhiirte und valvab seal turvafirma USS Security. Sel sügis-talvel (septembrist 2019 kuni aprillini 2020), mil ala on olnud külastuskoormuse osas kontrolli all, on tuvastatud vaid üks keeluaegne külastus. Kuidas langenud külastuskoormus avaldab mõju talvituvate tiigilendlaste arvukusele, hakkab aga selguma alles lähemate aastate jooksul, sest nahkhiired reageerivad tingimuste paranemisele aeglasemalt.

 

 

 

Huvitav on märkida, et valvekaamerad on registreerinud tarade ümber liikumas inimestele lisaks juba ka mitmeid muid loomi, nt rebaseid, jäneseid ja ka ühe ilvese. See annab head lisainfot nii Eesti imetajate levikuatlasele kui ka rohevõrgustiku planeerimisele piirkonnas.

 

Lisaks tarastamisele paigaldasime Vääna-Posti kõige külastatavama sissepääsu tarale ka kaitseala, nahkhiiri ja LIFE projekti tutvustava infotahvli ja korraldasime aastatel 2018-2019 Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaigas kokku neli prügikoristustalgut, kus osales ligi 90 inimest. Võimalik, et ühe sellise prügikoristuse teeme sel aastal veel. Kavas on rajada alale ka uus elektriliitumine ja tuua talvituspaiga käikudesse ka püsiv elektrivool, et muuta ala praegune akudel baseeruv elektrooniline valve soodsamaks ja veelgi tõhusamaks. Lisaks analüüsime ka ala kaitse-eeskirja ning teeme kaitseala valitsejale, Keskkonnaametile ettepanekuid nahkhiirte kaitse tõhustamiseks alal. Loodame, et see kõik aitab tulevikus tiigilendlastel rahulikumalt ja arvukamalt Vääna-Postil talvituda.
 

Projektist:

 Eestimaa Looduse Fond juhib aastatel 2017 kuni 2021 Euroopa Liidu LIFE-i ja KIK-i ühisrahastusprojekti "Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis", lühidalt EstBatLIFE-i. Projekti kohta saab rohkem lugeda siit. Järgnevatel nahkhiireneljapäevadel anname lühidalt ülevaate projekti töödest neljal projektialal, milleks on Eestis paiknevad rahvusvaheliselt olulised tiigilendlase talvituspaigad - Vääna-Posti, Vääna (Humala), Piusa ja Ülgase. Laseme nahkhiirtel koobastes ellu jääda ja käime nende talvekorterites oma uudishimu rahuldamas vaid siis, kui see on lubatud!

 

Lauri Klein, Eestimaa Looduse Fondi EstBatLIFE projektijuht