Millega mäger end sügisel nuumab?

Suve keskpaik on läbi saanud. Mida lähemale sügisele, seda rohkem on looduses valminud või valmivaid vilju. Mägral on paras aeg hakata talveks valmistuma. Kõigi tähtsate toimetuste hulgast on esiplaanile nihkunud kohustus enda keret nuumata.

Kui kevadel mägrale taimset toitu ei jäkunud, domineeris vahetult peale taliuinakut ja suve esimesel poolel loomne toit: putukad ja nende vastsed, vihmaussid, teod, kahepaiksed, pisiimetajad, roomajad, maas ja madalal pesitsevate lindude munad ja pojad. Mägra kehaehitus ei võimalda kedagi jälitada ega varitseda. Kui talle siiski peaks võimalus avanema, ei ütle ta ära jänesepojast või kitsetallest. Ju siis on nende vaesekeste ema poegimiskohaga eksinud.

Kevadel võis toiduks kõlblikke tärkavaid taimi näppudel üles lugeda. Sinna juurde oli võimalik veel mulluseid jõhvikaid ja pohli, noori haavalehti ning mõningaid juuri ja juurikaid leida, aga see polnud piisav.
Suve edenedes asi paraneb. Ridamisi valmivad maasikad, murakad, lillakad, vaarikad, mustikad jne. Kõik maitseb ülihea. Vahelduseks võib maiustada seentega. Tähelepanuta ei saa jätta ka nisu- ja kaerapõldusid.
Olen näinud herneid söövat mäkra. Kõik nad siiski vist kaunadega toimetada ei oska. Eks see ole õppimise asi. Varsti lisandub õunte aeg.
Meie maapiirkonnad on täis mahajäetud talusid, kust ilma koerahirmuta võib leida sõstraid, karusmarju, õunu, luuviljalisi jne. Sel aastal on tulekul rikkalik tammetõru saak.
Enamus eelpool loetletust on suure süsivesiku sisaldusega viljad, seega sobivad hästi kehakaalu kasvatamiseks. Ega loomne toit kuhugi kadunud ole. Valku läheb ikka tarvis. Hea oleks, kui oktoobri lõpuks mägra kehakaalust kuni 60 % moodustaks rasv. Siis võiks rahumeeli ühe jutiga kevadeni magada.

Vahur Sepp

 

Sildid