Elukad mägra hammaste all – VOL 2

Postitas Aasta Loom - R, 07.10.2016 - 09.00
Sisu
vaskuss
Mägra kõhtu jõuab ka vaskuss, kui see kaitsealune jalgadeta vasktraadijuppi meenutav sisalik ette juhtub jääma.
Foto: Tiit Hunt
 
mesilane
Pinnases pesitsevate kimalaste ja herilaste pesad kraabitakse lahti ja pistetakse tervikuna nahka.
Foto: Tiit Hunt
 
hiilamardikas
Saaremaa mägrakaamerast tuttava mägrapaari üheks lemmikputukaks näis olevat hiilasitikas - mardika siniseid kitiinkesta jäänuseid leidus urgude ümbruses lademetes.
Foto: Tiit Hunt
 

Tegelikus elus pole mäger küll päris selline tegelane nagu nõukaaegses multikas, kus loomad endale talvevarusid – tavaliselt üleelusuurused tundmatut liiki puravikke – mummulise rätiku sisse keerasid. Aga üks ablas ja mitmekesist ninaesist armastav loomake on see mäger küll. Mägra loomne toidusedel on pikk –putukatest imetajateni. Toiduvalik sõltub mõistagi sellest, millised elukad ja kui ohtrasti neid mägra jahimaadel aastaajati leidub. Putukatest, nälkjatest ja tigudest soojal ajal puudust ei tule.

 

nastik
Veelembesel nastikul oleks ka targem ummisjalu põgeneda, sest muidu süüakse ta lihtsalt ära. Mägralinn asub alati mingi veekogu läheduses, aga puuduvad andmed, et loom ka kala püüaks. Kuid kaldale uhutud surnud kala võiks ta nahka pista küll, sest raipesööja on ta samuti.
Foto: Tiit Hunt
 
arusisalik
Potentsiaalne rahvusloom jätab küll kohati natuke aeglase taibu ja reaktsiooniga elaja mulje, kuid see on petlik, nagu mõistavad ka mägra lõugade vahele sattunud vilkad arusisalikud.
Foto: Tiit Hunt
 
rästik
Ja ega ka kallis kaim rästik pääse, sest mägra hamba alla rändab temagi, kui õigel ajal varjuda ei mõista.
Foto: Tiit Hunt
 
konnad
Veekogu kallastelt leiab mäger aga sobilikku söögipoolist konnade ja vesilike näol.
Foto: Tiit Hunt
 

Loomsest kraamist kuuluvad vastavalt mägra elukohale tema toidusedelisse ka hiired – metsas arvukaim leethiir ja põllul uruhiired. Mäger ei ütle ära ka peene karusnahkse kasukaga mutist, kui see ööhakul oma nina mullahunnikust välja pistab. Mägra lemmikproteiin kattub ka siili meelistoidu vihmaussidega, aga mäger on võimeline vajadusel ka okaskera enda tapma ja ära sööma. Mäger revideerib ka maaspesitsevate lindude pesi ja maiustab poegadega ning hea õnne korral tabab tõhusama ampsuna ka linnu.

 

siil

Harva, kuid siiski võib mäger murda siili. Mägra küünised on ainsana metsas piisavalt pikalt, et siili okaste vahele ulatuda.
Foto: Tiit Hunt
 
tigu
Putukatest, näljakatest ja tigudest soojal ajal puudust pole vaja kannatada.
Foto: Tiit Hunt
 

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.