VIDEO: Tallinnas ründas ilves šaakalit, kes seepeale ulub
Ei tasu arvata, et kui linnadžunglis on vaikus ja inimesed magavad, siis metsaelukad teevad sama. Ööpimeduses juhtub nii mõndagi.
Tekst ja video: Helen Arusoo ja Tarmo Mikussaar
Ei tasu arvata, et kui linnadžunglis on vaikus ja inimesed magavad, siis metsaelukad teevad sama. Ööpimeduses juhtub nii mõndagi.
Tekst ja video: Helen Arusoo ja Tarmo Mikussaar
Oleme teile varem rääkinud ja isegi videopilti jaganud sellest, kuidas kogu suve toovad vanemad hundikarja liikmed kutsikatele süüa: alguses omaenese kõhus, pakkudes kutsikatele poolseeditud “smuuti” vormis toitu, hiljem aga juba tahke toidu vormis. Millest me aga pole veel rääkinud, on tõsiasi, et vanemad karjaliikmed toovad kutsikatele ka mänguasju!
Tekst: Laura Kiiroja
Ülemöödunud nädalal jagasime teiega Vabaõhumuusemis kooliõpilaste rajakaamerale jäänud videot šaakali ja mägra öisest interaktsioonist, mis tundus pigem mänguline kui konfliktne. Sestap uurisime teemat natukene lähemalt ja leidsime, et kuigi šaakal ja mäger on mõlemad kiskjad, on tõepoolest täheldatud, et nad võivad rahulikult koos eksisteerida ning seda isegi viisil, mida võiks nimetada sõpruseks.
Paljude inimeste lemmik aastaaeg on suvi. Huntide jaoks kindlasti mitte. Esiteks on suve teine pool üks koletu näljaaeg, sest huntide tüüpilised saakloomad sõralised on ennast head-paremat taimi täis söönud ning niivõrd heas füüsilises vormis, et hundid jäävad neid jahtides pika ninaga. Teiseks on suvel hundi jaoks ka tüütult palav.
Tekst: Laura Kiiroja
Oleme huntide kõrval ikka ka teistel koerlastel silma peal hoidnud. Seekord on uudiseid šaakalist, kes ametlikult „kolis“ Eestisse alles kümme aastat tagasi.
Tekst: Helen Arusoo
Juulis avaldas Keskkonnaagentuur tänavuse seirearuande, milles antakse ülevaade ulukiasurkondade seisundist ja jagatakse küttimissoovitusi tulevaseks jahihooajaks. Hundi pesakondi oli Eestis 2022. aasta sügise seisuga 33.
Eelmise nädala karjakaitsekoerte ja huntide vaheliste vaenulike kokkupuudete teemalise postituse jätkuks jagame seekord videot nende vähem vaenulikust sotsiaalsest suhtlemisest.
Tekst: Laura Kiiroja
Prantsusmaal on hundid täie kaitse all, nende arvukus kasvab ning 2021. aastal hinnati sealse hundipopulatsiooni suurus 580-isendiliseks. Nagu kõikjal, kus võsavillemid lambakasvatajatega maid jagavad, on ka Prantsusmaal huntidepoolne lammaste murdmine murekohaks.
Tekst: Laura Kiiroja
Voyageurs Wolf Project hundiuurijad said möödunud aastal oma rajakaamerasse väärt video, mis ilmestab suurepäraselt hundikutsikate kiiret kasvu.
Tekst: Laura Kiiroja
Noor susi sõiduteel.
Foto: Tarmo Mikussaar
Tekst: Laura Kiiroja
Kui hunte kusagil sõiduteedel pildistatud on, kõlab kommentaariumites sageli arusaam, et järelikult on hunte liiga palju, metsa liiga vähe või on mingil muul põhjusel tegu ebanormaalse olukorraga. Tegelikult on tõsiasi, et loomad (sh hundid) inimeste rajatud teid kasutavad, üdini normaalne nähtus. Loomulikult, kui inimest ei eksisteeriks, ei oleks ka asfalteeritud teid ning loomad neid ei kasutaks. Kuna aga inimese mõju on peaaegu kõikjal maailmas näha, inimtekkelisi teid on tohutu palju ja aina tuleb juurde, siis mõjutab see paraku ka loomade käitumist ja loob uue normaalsuse.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.