Laste rajakaamerad

Tänavu varakult alanud koolivaheaja jooksul, mis koolilaste jaoks ilmselt sujuvalt koduõppeks üle läheb, katsume läbi vaadata selle poolaasta põnevamad videod, mida 16 koolilaste rajakaamerat on kinni püüdnud.

Novembri lõpus paigaldasid Türi põhikooli lapsed õpetaja Evely Siimsoo eestvedamisel ja MTÜ Aasta looma kaasabil linnalähedasse metsa oma klassi rajakaamera, kuhu viisid ka natuke õunu ja kohe esimesel nädalal olid külalised platsis: metskitsed, metsnugis ja rebane.  "Oi, lapsed olid ülirõõmsad," kommenteeris õpetaja Evely Siimsoo, "Ühel tüdrukul tuli kitsekesi vaadates lausa pisar silma, nunnumeeter töötas. Me ei olnud ju valmis kedagi nägema veel."

Eesti ilvese vaatluste kaart 2020. aasta jaanuari seisuga. Rohelisega on märgitud ruudud, kus ilvest on nähtud ja vaatlus selle kohta on edastatud Loodusvaatluste andmebaasi või eElurikkuse portaali.

Küsisime koolilaste rajakaamerate juhendajatelt, milliseid videoid nad tänavusest hooajast esile tõstaksid ja lisame siia mõned. Paari kaadrit oleme enne looduskalendris küll näidanud, aga kuna nad on kihvtid, siis võib uuesti vaadata:

"Isa märkas keset viljapõldu vanas maaparanduskuhilas rebaseurgu," kirjutab Antsla gümnaasiumi 6. klassi õpilane Jan Fred Joab. "Arutasime, et paneme rajakaamera jälgima, kas seal on veel tegevust või on pojad juba pesast lahkunud. Kaamera jälgis ümbrust paar päeva ning meie üllatuseks käis seal vilgas tegevus. Saadud videomaterjalidest panin kokku lustaka rebasefilmi." 

Laste rajakaamerad on juba enamikus järgmist sügist ootamas, kuid mõned visad koolid ei taha suvekski seda seisma jätta! Miks mitte!

Kiviõli I keskkooli rajakaamera hooaeg on tänavuseks läbi saanud, aga Kaspar Kuusmik 3. klassist käib nüüd ise kaameraga ringi ja on toredaid pilte püüdnud koduümbruse loodusest. 

Koprapesa juures oli Kaspar varemalt isaga mitmeid kordi käinud ja juba esimesel korral õnnestus tal saada sealt toredaid kaadreid ning ta oli väga õnnelik. Aga küürutama pidi noor fotograaf nende piltide saamiseks päris pikalt, nagu ta ise ütles! 

Praegu vahetub metskits oma talvist kasukat suvise vastu, juba mõnda aega. Suvine, aluskarvata kasukas kasvab metskitsedel üpris aeglaselt, samal ajal kaob paksem, talvine ja aluskarvaga kuub. Ei ole nii, et paari päevaga kukub karv maha. Karvavahetus kestab neil aprilli-mai jooksul. Kui soojaks läheb väga järsku, jääb kitsedel karvavahetus justkui "hiljaks" ja siis on kitsel palav ning ta nühib end igale poole ning näeb välja nagu pooleldi niitmata lammas. 

Kährikud on üpris kõvad hammustajad ja klähvijad ja mägrad tavaliselt suhteliselt tuimad, aga kui mäger võtab ette, siis ta suudab tõsiselt agressiivne olla. Tsirguliina kooli laste rajakaamera videost on näha, et mäger otsustas, et tal on toidukonkurendist kõrini ja tuleb ära ajada. Mäger on palju tugevam kui kährik.

Kährik nutab? Alguses arvasid Kiviõli I keskkooli lapsed, et rajakaamera pildile jäänud kährik nutab, kuna on haige. Aga ta on hoopis väga pahane.

Paljudele röövlindudele-loomadele toiduks olev siisike annab häälekalt puuladvas teada, et oht on lähedal. Rebane aga muudkui sööb kaamera ees õunu ega lase end häirida. Mitmel päeval järjest nägi Aegviidu koolilaste rajakaameras sama pilti: rebo sõi õunu ja siisike ei olnud sellega rahul. Järjepidevalt teatas ta kõigile ümberringi, et ümbruses liigub kiskja. Temast said aru kõik: vindid, tihased, varesed jne, isegi hiired. Rebasel oli ükskõik!

Antsla Gümnaasiumi õpilane Jan Fred Joab pani kokku video mägra külaskäikudest koolilaste rajakaamera ees: "Vaatasime isaga metsas koolilaste rajakaamera videosid ja oli nii palju vahvaid klippe. Metsas tekkis kohe mõte, et siit saab kokku panna ühe laheda video mägrast," kirjutab Jan Fred. Tõepoolest, ojakesest üleviiv palk, mille äärde kaamera oli seatud, näib mägraisandale väga meeldivat - küll turnib seal, küll nakitseb midagi koore vahelt - kiiret ei näi tal olevat. Kuni käib karmauhti vette!