Uudised

Kuvatõmmis veebiseminarilt “Wolfness” näitab, et hundi ja koera hübriide võib leida kõikjalt hallivatimehe levikualalt. Peamiselt seetõttu, et hunt on väga liikuv loom ja meieni võib jõuda hübriidloom ka Lõuna-Euroopast, kus neid on protsentuaalselt rohkem. Suurt probleemi nad Eestis aga endast ei kujuta, vastupidiselt Kesk-Euroopale.
Tekst: Laura Kiiroja, Helen Arusoo

28.veebruaril toimus hundi ja koera hübriidide teemaline veebiseminar „Wolfness“, mille viis läbi Biodiversa+ platvorm, mis tegeleb Euroopa Liidu elurikkuse edenemisele suunatud strateegiaga. Mida räägiti: 

1. HUNTKOERTEGA SEOTUD PROBLEEMID VÕIVAD KASVADA

Hundid moodustavad monogaamseid paare, kelle puhul nii ema kui isa hoolitsevad järglaste eest kuni nende täisealiseks saamiseni. Seetõttu on paarisuhte tugevdamine huntide jaoks väga oluline ning kurameerimine just seda eesmärki täidabki. Kuigi hundiemand indleb tavaliselt vaid nädala (või vähem) veebruarikuus, kurameerib hundipaar usinasti juba 2 kuud enne indlust. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Cornelia Arens

Video salvestati USA-s Minnesotas 2021. aasta paaritumishooajal. Kaadris on näha indlev emahunt (selgelt eristatava turses häbemega) ja tema kaasa tollal 3-liikmelisest Nashata hundikarjast.
Video: Voyageurs Wolf Project
 

Zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt saatis meile haruldase video punahirvede ja huntide kohtumisest Saaremaal.

Tekst: Laura Kiiroja

Kui näed hunti ning tema sind märganud ei ole, on tegemist erakordse sündmusega. Naudi hetke ja salvesta see pildile, kui võimalik. Hundist ja tema nägemisest räägitakse tänases Eestis palju, aga jätkuvalt saab tegelik kohtumine võsavillemiga osaks vähestele inimestele.

Kui näed hunti ja ka tema sind märkab, põgeneb hunt tavaliselt kiiresti, kuna teab, et tema ainus vaenlane on inimene. Hunt, nagu ka enamik teisi ulukeid, usaldab kõige enam oma haistmist. Kui tuul ei vii inimese lõhna hundini, ei pruugi ta oma teisi meeli uskuda ning võib inimesega kohtudes jääda äraootavale seisukohale.

Kirjutame paar sõna hundist, keda juba 8. detsembri õhtul märkas ringi liikumas Viljandimaa Atika küla elanik Tuuli Vaarak. Õnnetu kriimsilma üks esijäse tundub pealtnäha täiesti halvatud ning loom saab vaevu liikuda. Siiski võib loom olla elavate killas. Ekraanitõmmis lonkavast hundist on tehtud läbi autoakna filmitud videost: https://www.facebook.com/reel/1251766792699489

Tekst: Laura Kiiroja

Sute levik Euroopas. 
Foto: LCIE, 2024. Large carnivore distribution maps and population updates 2017-2022/23.

Novembris tuli välja Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) uus aruanne suurkiskjate leviku ja arvukuse kohta Euroopas. Analüüsitud loomade hulka kuulusid lisaks hundile, karule ja ilvesele ka šaakal ja ahm. Soovitame kindlasti lugeda ka teiste suurkiskjate kohta, kuid omalt poolt võtame kokku hunte puudutava info.

Tekst: Laura Kiiroja
 

Hundid võeti Euroopas kaitse alla 1979. aastal Berni konventsiooni raames ning liigi- ja looduskaitselised pingutused on nüüdseks kenasti vilja kandnud - huntidel läheb Euroopas üha paremini.

ARVUKUS:

 Colorado hundiprojekti tutvustav dokumentaalfilm.

USAs sisuliselt hävitati hundid 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi I poolel. Ajendatuna mõistmisest, kuivõrd olulised on hundid ökosüsteemi tugiliigina looduse tervisele ja terviklikkusele, on alates 1970ndatest hundipopulatsiooni USAs kord rangemalt ja kord leebemalt kaitstes taastada püütud.

Käes on jõulud. Nüüd on aeg kõiksugu tööd ja toimetused pausile panna, eriarvamused unustada ja pakkuda puhkust nii kehale kui vaimule. Just nii nagu siin videos üks haige tagajalaga kriimsilm ette näitab.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Kasia Szczęch (Poola)

Pildil sotsialiseeritud loomaaiahunt Lady koos Laura Kiirojaga Wildenburgi loomapargis Saksamaal.

Tekst: Rahvuslooma ümarlaud