Uudised

Saksamaa hundipopulatsiooni taastumisel on võtmerolli mänginud sõjaväebaasid

Postitas Aasta Loom - P, 17.03.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Huntide populatsioon on Euroopas kasvamas.
Foto: Valeri Štšerbatõh

 

Hundid hävitati Saksamaal 19. sajandil, ent 1980. ja 1990. aastatel Euroopas vastuvõetud looduskaitsealased seadused lõid hundi tagasitulekuks soodsa pinnase. Üksikud hundid hakkasid Poolast Saksamaale naasema 1990. aastate lõpus. Esimene pesakond sündis aastal 2001. Tänaseks elab Saksamaal 73 hundikarja ning 30 hundipaari, kusjuures populatsioon kasvab jõudsalt.

 

Huntide naasmise lugu analüüsides on avastatud, et olulise hooandja rolli täitsid Saksa suured Külma sõja aegsed sõjaväepiirkonnad. Nimelt on seni igas liidumaas esimesed hundipaarid ennast sisse seadnud just sõjaväe treeningpiirkondadesse.

 

Veel vastla-liu hundist

Postitas Aasta Loom - P, 10.03.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Huntidel algab talve lõpus karvavahetuse aeg.
Foto: Valeri Štšerbatõh

 

Eelmisel nädala vaatasime videot hundist, kes lasi mäest alla pika liu. Seepeale tekkis aga lugejatel küsimus, et kas hundil olid parasiidid ja sellepärast tahtis ta end liugu lastes vastu mäe külge hõõruda?

Video on filmitud 2018.aasta maikuu algul. Seega kevadisel ajal, mil Yellowstone’i hundid on hõivatud talvekarvast vabanemise tüütu ülesandega. Pelgalt videole toetudes tundub, et just sellega hunt parasjagu ametis oligi – ning vägagi lõbusal moel. Liu lõpus jätkab ta hammastega karva väljakiskumist. See ei ole sugugi haruldane vaatepilt.

Hundid lasevad kevaditi kasukast vabanemiseks mäenõlvadelt alla, olenemata sellest, kas lund on või ei ole: sageli just pea ees ja tagumik püsti, nagu see isand videos. Võsavillemid on karvaeemaldusmeetodite osas igati leidlikud.

Päästetud hunt sai GPS-kaeluse

Postitas Aasta Loom - P, 24.02.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Noore isahundi aitas õhtuhämaruses uuesti metsa Pärnumaa Jahimeeste Liidu jahimehed ja hundiuurija Marko Kübarsepp.
Fotod: Eero Nõmm ja Marko Kübarsepp

 

Vabariigi sünnipäeva eel rõõmustas meid südamlik lugu; 21.veebruari varahommikul tegid tublid noormehed rahvusloomale suure heateo ning päästsid Pärnumaal Sindi paisu juures jäisesse jõkke lõksu jäänud hundi. Uudis sellest jõudis 22. veebruaril ka BBC uudistekanalisse, milles suure levikuga uudistekanal andis põhjaliku ülevaate võsavillemi päästeoperatsioonist ning märkis ka ära, et hunt on alates 2018. aastast Eesti rahvusloom.

 

Üks neljast Isle Royale´i saarele viidud hundist läks üle jää koju tagasi

Postitas Aasta Loom - P, 10.02.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Hunt 003 teekond Isle Royale saarelt tagasi mandrile vastavalt GPS kaeluse andmetele.
Foto: Isle Royale National Park

 

Sügisel rõõmustasime uudise üle, et Isle Royale´i rahvuspargis Michigani osariigis alustati huntide taasasustamise projekti, mille eesmärgiks on saare kiskja-saaklooma dünaamika tasakaalustamiseks ja ökosüsteemi päästmiseks järgmise 3-5 aasta jooksul viia saarele 20-30 uut hunti. Sügisel jõudsid uude koju neli Minnesotast pärit võsavillemit: 3 tüdrukut ja üks poiss.

 

Mis kasu on kiskjatest inimestele?

Postitas Aasta Loom - P, 03.02.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Metsakasvatajatele on sõraliste arvukust piiravad kiskjad igati abiks.
Foto: Sergei Gorškov, https://wilderness-society.org

 

Suurkiskjate kasulikkus kogu ökosüsteemile on üpris selge kõigile. Kitsamalt inimeste jaoks on kiskjaid tavaliselt ikka nuhtluseks pidanud. Ajakirjas Nature Ecology & Evolution 2018. aastal Austraalia ja Ameerika teadlaste avaldatud uuring pühendati aga just kasule, mida saavad konkreetselt inimesed metsikute kiskjate olemasolust.

Poola hundikaitse saab 5+!

Postitas Aasta Loom - P, 27.01.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Fotol on Dr. Mysłajek koos kolleegi ja alles sel kuul salaküttide lõksust päästetud hundiga Lääne-Poolas.
Foto allikas: https://twitter.com/robertmyslajek

 

Poola on riik, keda tasub suurkiskjate populatsioonide majandamises eeskujuks võtta. Hunt on Poolas range kaitse all olnud alates aastast 1998 ning tänaseks elab sealsetes metsades ligi 2000 võsavillemit.

 

Mida põngerjad teavad huntidest?

Postitas Aasta Loom - P, 13.01.2019 - 14.00
Avapilt
Sisu

Laura näitab poistele, mille poolest erineb koera pealuu hundi kolbast.
Foto: Helen Arusoo


Hundiuurija Laura Kiiroja näitas lastele rahvuslooma kolpa ning lasi kilekotist ka ehtsat hundikarva katsuda Tallinna Linnupesa lasteaias, kus kolmveerand tunnise loengu käigus sai saalitäis põngerjaid võsavillemi kohta uusi teadmisi.


Mida te huntide kohta teate? - küsis Laura mudilastelt. Vastati: 


 - et hundid söövad jänkusid;
 - et hundid karusid ei söö, kuna nad on üksteise jaoks liiga tugevad;
 - et inimene on hundist tugevam, kuna tal on püss;
-  et hundid uluvad;
 - et elavad metsas.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.