Uudised

Roheliste rattaretkel "Kuidas elad, Kõrvemaa?"  18. mail sündisid Madli Luugi liivakunsti taiesed rahvusloomast Metsatölli ("hunt") muusika saatel.
Foto: Heiko Kruusi

Möödunud nädalavahetusel toimunud 29. Roheliste rattaretkel "Kuidas elad, Kõrvemaa?" kõneldi, joonistati ja lauldi hundi ülistuseks. 

Kolmapäeval esitleti Tammsaare muuseumis trükivärsket kogumikku „Hunt“, mille autorid on loodusfotograafid ja hundiuurijad.  
Fotod: Meeli Küttim

Hundikutsikate (foto on tehtud loomaaias) silmad on sinised kuni 8-nädala vanuseni, hiljem muutuvad need merevaiguvärviliseks. 
Foto: Laura Kiiroja

Aprilli lõpus või mai alguses sünnivad hundikutsikad. Mõni päev enne poegimist valmistab hundiema ette pesapaiga.

Et mitte asjata liigset vaeva näha, kasutab hundiema vahel mõnda mahajäetud rebase- või mägraurgu, mida vastavalt oma maitsele suurendab ja parandab. Sageli on üks ja sama pesapaik ühe hundikarja kasutuses mitmeid põlvkondi järjest. Pesa asub kindlasti veekogu läheduses, et hundiemal oleks lihtne vahepeal joomas käia.

Millised on hundikutsikad sündides?
Pärast hundiema 63 päeva kestnud tiinust sünnib pesakonda keskmiselt 4-6 kutsikat. 
Sündides on hundid pimedad ja kurdid. Nii silmad kui kõrvad hakkavad avanema
umbes kahe nädala vanuselt. Samal ajal võib kuulda ka esimesi ulgumisi.

Jüripäeval, 23. aprillil kuulutati saates Osoon välja Eesti rahvusloom, kelleks on hunt. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.

"Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks," kommenteerib folklorist Marju Kõivupuu.  "Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa loodusmaastike väärtustamisele, kuna susi on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike."