Koeru noortekeskuse kaamera videolt on näha, kuidas rebane muudkui jookseb ja jookseb ja vaatab, et teine rebane liiga palju maha ei jääks - reinuvaderitel on jooksuaeg.
Pärast suurt sula näeme samu jälgi "tagurpidi" ehk rebase kinnitallatud jäljepõhi ei ole nii kiiresti sulanud kui kohev lumi ja selle tipus on näha ka Sahara "tervitus" - mõne ajast Aafrikast siia kandunud liivatolmupilved on jäljetipud punakaks värvinud.
Vahva, et Koeru noortekeskuse inglasest juhendaja Gordon ja tema kaasa Lia sügaval koroonaajal noortekeskuse poistega täitsa iseseisvalt selle peale tulid, et panna metsa kaamera. Õpetaja Gordon Lightbody oli vaadanud, et noortel on vaja meelt lahutada väljapool tuba ja et kaamera juures metsas käimine oleks noori motiveeriv tegevus ja muretsenud kaamera, pannud lähikonnas metsatukka suure puu külge ja alles siis meiega looduskalendrist ühendust võtnud. Kahjuks kohe jaanuaris me külla neile minna ei saanud.
Saime nüüd möödunud nädalavahetusel Lia ja Gordoni ning nende hoolealuste poistega metsas käies näidata mõningaid "nippe", et kaamera töötaks maksimumkvaliteediga: tõsta video resolutsiooni, lisada kaamera ette natuke sööta ja panna vaatega loomarajale. Leidsime Koeru metsast puu alt ka kähriku "peldiku", sinna panimegi kaamera, et näeksime, kes seda nuuskima tuleb...kindlasti kõik loomad, kes mööda lähevad, sest tegu on lõhnajäljega, mille nuhkimisest ära ei öelda. Kärhikupaar ise oli juba samal õhtul kohal , selgus tagantjärele - juba on kährikud taliuinakust tõusnud ja käivad ja keerutavad kaamera ees. Poisid aga ütlesid, et soovivad näha karu! Hoiame pöialt, et ott ka ühel päeval kaamera eest mööda jalutab.
Koeru lapsed kaamerat puu külge paigaldamas, eesplaanil on näha kährikupere peldik.
