Foto: Triin Leetmaa
Käisin vaatamas üht metsatukka, kus registri andmetel tänavu kevadel pidi toimuma raie. Paari aasta tagusest käigust mäletasin rohkem kui saja-aastaste kuuskede ja mändidega eraldise servas kõrgemal künkal asuvat mägralinnakut, kuid nüüd peale lageraiet oli maastik muutunud. Raskete metsamasinatega oli sõidetud otse üle linnaku, mistõttu mitmed urud ja käigud olid sisse varisenud. Oksarisu vahelt leidsin siiski märke loomade tegevusest. Kolme uru juures oli värskeid kaevamisjälgi ja ühest käigust paistis sületäis kulu. Kokku leidsin 8 urgu, aga kõiki ei pruukinud risu vahel näha. Pole võimalik, et metsamehed urge ei märganud. Pigem ei lastud end nende olemasolust häirida. Loodame, et mägrad harjuvad oma märksa avarama ümbrusega ja saavad hakkama.
Paluksin võimalusel kommentaari, kuidas mäger sellises olukorras käitub ja kas inimeste tegevust mägralinnakutes kuidagi reguleeritakse.
Triin Leetmaa
Kõigepealt küsime ulukiseire spetsialistidelt, kuidas mõjub raie mägrale.
Peep Männil, keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist :
Jahieeskirjaga on keelatud enam kui 10 avaga mägralinnakus urujahti pidada.
Mägral tundub tõesti minevat hästi kõigest (sh aktiivsest raietegevusest) hoolimata. Ju ta siis kohaneb jõudsalt muutuvate oludega ning ehk on tema varasemast teadaolev elupaiga konservatiivsus praeguseks liberaalsusega asendunud.
Teiseks uurime keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnast, kuidas ja kas on reguleeritud mägra elupaikade kaitse lisaks jahieeskirjadele. Siiani on kõik mägraga lähemalt seotud loodusuurijad rääkinud, et rohkem kui kümne uruavaga mägralinnak on looduskaitse all. Kas see nii on ja kuidas see kaitse reaalses elus rakenduma peaks, selgitame lähiajal välja. Kui vastused tulevad, anname teada.
