Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Sotsiaalmeedia paljastas uusi alkoholilembeseid linnuliike

Postitas Looduskalender - T, 17.03.2020 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sarnaselt inimesetele ei ole alkoholi tarbimine võõras ka lindudele – näiteks koduaias võib käärinud viljadest joobes ja kummaliselt käituvaid linde kohata sügisel. Teaduslikke ülevaateid on aga lindude alkoholilembuse kohta vaid kaheksa, mis ei ole kindlasti piisav järelduste tegemiseks.

Talvitava tuttpüti toidus on olulisel kohal meritint

Postitas Looduskalender - L, 14.03.2020 - 14.14

Lindude suremus on reeglina kõrgeim talvel, mil toitu napib. On teada, et paljude värvuliste talvine ellujäämus sõltub taimede seemnetest – madala viljakusega aastal võib seemnetoiduliste lindude suremus olla kaks korda suurem tavapärasest. Seepärast rändavad paljud linnud talve lähenedes lõunapoolsetele aladele, kus leidub rohkem süüa.

Fennoskandias pesitsevad kahlajad annavad põhjust nii optimismiks kui ka muretsemiseks

Postitas Looduskalender - T, 10.03.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kahlajad pesitsevad tihti suurtel, raskesti ligipääsetavatel märgaladel, mistõttu on nende käekäigu kohta info saamine keeruline. Fennoskandia piirkonnas on logistilisi raskusi aastaid trotsitud ja pesitsevate lindude arvukuse kohta andmeid kogutud isegi siis, kui loendusraja alguspunkti jõudmiseks tuleb päeva jagu matkata või kasutada helikopterit. Nüüdseks on kolme riigi teadlased kõik seni kogutud andmed kokku võtnud ajakirjas Wader Study.

Välitööd raskesti ligipääsetavatel aladel Soome tundras.

Välitööd raskesti ligipääsetavatel aladel Soome tundras. / Foto: Aki Aintila

Lindude pelglikkus püsib põlvkondi pärast kiskja kadumist

Postitas Looduskalender - T, 03.03.2020 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Galapagose saarestik inimasustati püsivalt 19. sajandi alguses ning alates sellest on linnastumine ja saartele toodud kassid kohaliku loomastiku käekäiku mõjutanud mitmel saarel. Preagu leidub kasse vähemalt neljal saarel, kus nad on ohuks elurikkusele. Edukamad liigid on suutnud uue kiskjaga kohaneda, õppides neid vältima või nende eest õigeaegselt põgenema; mõnedel saartel on sealsetele asukatele abikäe ulatanud aga inimene ning saartelt kassid hävitanud.

Saarestiku looduslikud kiskjad on sealsed maod ja galápagose viu (Buteo galapagoensis). On teada, et kiskja saabumine uude keskkonda võib tingida saakloomade käitumise kiire muutumise, kuid üllatavalt vähe on teada, kuidas muutub saaklooma käitumine kiskja taas kadumisel. Kas isendid muutuvad aja jooksul taas julgemaks?

Linnuvaatleja määramisvõistlus - 1. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - E, 02.03.2020 - 21.21

Foto Arne Ader

Ronk

Ronk ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta esimeses voorus seni toimunud määramisvõistluste peale kõige rohkem – kokku 227 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 195 ja edasijõudnute omadele 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 74 ja edasijõudnutest 2 osalejat.

Esimese vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Looduskaitseks tehtavad pingutused kannavad vilja

Postitas Looduskalender - N, 27.02.2020 - 08.08

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Eelmise aasta lõpus tutvustasid teadlased mudelit, mille abil on võimalik hinnata linnuliikide väljasuremise tõenäosust ning looduskaitse mõju sellele. Mudeli loomiseks kasutati kõigi teadaolevate linnuliikide Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku kategooriaid ning andmeid viimase 28 aasta jooksul toimunud muutustest.

Roosatuvi (Nesoenas mayeri) arvukus on tänu looduskaitsele tõusnud üheksalt isendilt mitmesajani

Päranipunäärme nõre kaitseb lindu bakterite eest

Postitas Looduskalender - T, 18.02.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sulestikku kohendades pistab lind sageli noka sabapiirkonna seljasulgedesse – seal asub päranipunääre, mille nõrega ta oma sulestikku võiab. Nääre on sulgede all peidus ja asub piirkonnas, mis on saanud nime just näärme asukoha järgi – päranipualal. Nääre on paremini arenenud veelindudel, kuna selle rasune nõre annab sulestikule veekindluse. Nõre kaitseb sulgi ka mitmete, lindudele sageli tülikate mikroorganismide eest, kes võivad sulgedele kinnitudes kahjustada sulgi. Näiteks bakter Bacillus licheniformis lagundab sulgi, kuid leidub ka haigusi põhjustavaid mikroobe; lisaks on sulgedel ka kinnitumata baktereid.

Tuttpütt ajastab pesitsuse kaitset pakkuva liigiga samale ajale

Postitas Looduskalender - R, 14.02.2020 - 08.08

Tuttpütiaasta teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tuttpütid (Podiceps cristatus) pesitsevad kas üksikute paaridena või koloniaalselt nii järvedel kui ka merelahtedel. Tuttpütid pesitsevad näiteks Peterburi lähistel suures osas roostunud, kuid ka vaba veega Neeva lahe põhjakaldal enamasti üksikute paaridena, kuid roostikes koloniaalselt. Ka lagedal alal võivad tuttpütid kolooniates pesitseda, kuid seda vaid naerukajakate (Larus ridibundus) ja mustviireste (Chlidonias niger) lähistel. Kuna naerukajakad ja mustviired ründavad pesi ohustavaid röövloomi, saavad sellest kasu ka pütid. Samas ei ole teiste liikide pakutav kaitse ohutu, sest valveta jäänud pütipesi võivad rüüstata ka naerukajakad ise.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.