Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

Relvadega peetav sõda mõjub nii keskkonnale kui ka ühiskonnale: muutuvad inimsuhted, maastik ja sealsete liikide arvukus ning levikuvõimalused. Loomad võivad juhuslikult laskemoona, kemikaalide või maamiinide tõttu hukkuda või viga saada, kuid sõjaaegne elupaikade ja loomade hävitamine, välistamaks nende vaenlase kasutada jätmist, võib olla ka teadlik. Eelkõige kannatavad sõjapiirkondades suuremad loomad, sest häda korral satuvad inimese toidulauale esmalt just nemad.

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 9. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli üheksandas voorus kokku 147, kellest algajate küsimustele vastasid 123 ja edasijõudnute omadele 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 45 ja edasijõudnutest 4 osalejat. Edasijõudnutest juhib enne viimast vooru Merike Hiibus 42 punktiga, teisel kohal on Anni Miller 40 punktiga ja kolmandal kohal Laine Laidvee 39 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 45 punktiga esikohta Ieva Ait, Ingrid Suharov ja Andres Tamm.

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastata kuni 31. oktoobri südaööni.

Määramisvõistluse viienda hooaja üheksanda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiab siit: LINK

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 8. vooru tulemused on selgunud.

Osalejaid oli kaheksandas voorus kokku 164, kellest algajate küsimustele vastasid 136 ja edasijõudnute omadele 28. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 72 ja edasijõudnutest 3 osalejat. Edasijõudnutest juhib kaheksa vooru järel Merike Hiibus 37 punktiga, teisel kohal on Anni Miller 35 punktiga ja kolmandal kohal Õnneke Hermaste ning Laine Laidvee 34 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 40 punktiga esikohta Ieva Ait, Ingrid Suharov ja Andres Tamm.

Kaheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:

algajad: LINK

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 8. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 30. septembri südaööni.

Määramisvõistluse viienda hooaja kaheksanda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiate: LINK

Linn on kiiresti muutuv elupaik, kus elustikul on aga linnaeluga kohanemine üksjagu raske. Linnastumine mõjutab looduse mitmekesisust mitmel viisil, kuid reeglina on senised mõjud olnud negatiivsed – väheneb elupaikade mitmekesisus, liikide hulk ja arvukus, mis muudab elustiku ühekülgseks. Linnastunud maastikku mõjutavad sotsiaalmajanduslikud reeglid ning prognoositakse, et aastaks 2050 elab linnas 68% inimkonnast.

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogid avaldasid viis aastat kestnud kuivendatud metsamaastikes läbiviidud lindude pesitsusedukuse uuringu tulemused. Uuringust selgus, et hoolimata kiskjate väljapüüdmisest pesarüüste taastatud soometsades vahetult pärast kraavide sulgemist ja raiete järel siiski suurenes. Seega on ökoloogiliste seoste taastamine juba rikutud soometsamaastikel keeruline, eriti kui tegemist on sellise ohustatud liigi nagu metsise elupaikadega.

Rüüstatud kanamunadega ja platiliinist munaga tehispesa. / Foto: Eliisa Pass

Elekter on tänapäeva maailmas vaieldamatult oluline, paraku laiendatakse paljudes Lähis-Ida ja Aafrika riikides elektrivõrku viisil, mis on suurtele lindudele ohtlik. Kui enamasti lindude traadil istumine linde ega elektriühendust ei kahjusta, võib läbimõtlemata ehituse korral olla olukord vastupidine. Kui suur lind satub korraga ühendusse nii voolu all oleva kui ka maandusjuhtmega, sureb ta saadavast elektrilöögist ning võib põhjustada ka elektrikatkestuse.

Stepikotkas / foto: Phadke09 (wikimedia commons)

Taas vajab üks linnulugu kirjutamist

Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi vastas küsimustele, mida teadusuudiste vahendamise ajal on temalt küsitud.

Kuidas Sa leiad/valid loo? Kas võtad teiste portaalide lugusid ja kirjutad neist kokkuvõtte?

Ma ei võta teadlikult kõrgelt hinnatud teadusajakirjades ilmunud lugusid, sest need on ajakirjanikel niikuinii huviorbiidis. Pole vaja mitme inimese energiat ühele ja samale loole kulutada, Eesti on liiga väike, et sellist luksust lubada. Keskendun lugudele, mille puhul olen 99% kindel, et Linnuvaatleja abita, tagant torkimiseta, ei jõuaks need lugejani.