Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Talilinnukaamera - raudkull

Postitas Looduskalender - P, 03.03.2019 - 09.09

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumaja juurde koguneb talvel suur hulk tihaseid, varblasi, vintlasi ja teisi värvulisi, kes muuhulgas meelitavad ligi peamiselt väikestest lindudest toituvaid raudkulle. Et värvulisi raudkulli eest hoida, tuleks toidumaja paigutada pigem põõsaste lähedusse, kuhu röövlinnu rünnaku korral linnud peituda saaks. Olles metsalinnuna osav puuvõrades manööverdaja, varitseb raudkull saaki puuvõras, et sealt siis sobival hetkel rünnata.

Raudkulli vana isaslinnu põsed ja rind on punakaspruuni sulestikuga.

Linnuvaatleja määramisvõistlusel oli palju osalejaid

Postitas Looduskalender - L, 02.03.2019 - 09.09

Linnuvaatleja 2019. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud ning osalejaid oli sel korral rekordiliselt palju – kokku 200 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 158 ja edasijõudnute omadele 42. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 63 ja edasijõudnutest 6 osalejat.

Esimese vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Kuidas valida tuulepargile parim asukoht?

Postitas Looduskalender - N, 28.02.2019 - 09.09

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Kliima soojenemisega kasvab taastuvate energiaallikate kasutamise tähtsus ning üks keskkonnasõbralikumaid viise elektri tootmiseks on tuuleenergia. Siiski, kui tuulepargid paigutada ebasobivasse kohta, on nad suureks ohuks nii nahkhiirtele kui ka lindudele – lisaks tuulikutega kokku põrkamisele võib lindudele kahju tuua ka nende jaoks olulisel alal asuva tuulepargi vältimine.

Virtsu tuulepark

Virtsu tuulepark / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Seos linnu nokakuju ja toitumise vahel on nõrk

Postitas Looduskalender - K, 27.02.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Nokk on omane lindudele, teistel tänapäevastel organismidel see puudub. Kuigi linnu nokakuju alusel kiputakse tegema järeldusi toitumise kohta – näiteks et pika ning peenikese nokaga linnud otsivad putukaid ja teisi selgrootuid koorepragudest või muudest raskesti ligipääsmatutest kohtadest; lühikese ja kõvera nokaga linnud on aga kiskjad –, on seoseid nokakuju ja toitumise vahel siiski vähe uuritud. Senised teadmised tuginevad seostele, mis on kinnitust leidnud mõnedel värvulistel, hanelistel, kurvitsalistel ja nn Darwini vintidel, kuid näiteks röövlindude puhul seost tuvastatud ei ole.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 1. vooru küsimustele saab vastata 28. veebruarini

Postitas Looduskalender - T, 26.02.2019 - 10.10

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Porr

Porr (www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 1. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 28. veebruari südaööni: LINK

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Eesti Laulul 2019 on tähelepanu ka lindudel

Postitas Looduskalender - L, 16.02.2019 - 12.12

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Selle aasta Eesti Laulu sümboolikas on oluline osa ka lindudel – aasta ühe enim tähelepanu saava muusikasündmuse tunnuseks on linde visualiseeriv tähestik. Kuigi lindudel on alati olnud roll nii religioonis, mütoloogias, rahvapärimuses, heraldikas, lippudel, logodel, uuris Linnuvaatleja Eesti Laulu tähestiku loojatelt, miks ja kuidas jõudsid just sellise visaalse lahenduseni nemad.

Linnutähestiku loonud reklaamistuudio Hmmm Creative Studio loovjuhi ja tähestiku animeerinud Karl Saluveeri sõnul lähtub visuaalse stiili üldkontseptsioon laululinnust ning sümboliseerib eestlasi kui laulurahvast

Sissetalutud linnud on suuremad külmas kliimas, kuid seda tänu inimesele

Postitas Looduskalender - T, 12.02.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maa lõuna- ja põhjapoolusele lähemal elavad isendid on ekvaatoripoolsetest liigikaaslastest suuremad, kuna suurem keha võimaldab külmas energiat tõhusamalt säästa. Esimesena täheldas nimetatud seaduspära 1847. aastal Göttingeni ülikooli teadlane Carl Bergmann (1814–1865), mistõttu tuntakse nähtust Bergmanni reeglina. Kehasuuruse geograafiline varieeruvus populatsioonides on miljonite aastate jooksul juurdunud ja seni ei ole leitud, et Bergmanni reegli kehtivuse kahtluse alla peaks seadma – see on universaalne ning kehtib peaaegu kõikide organismirühmade puhul, ka lindudel.

Rootsi rannikult levib linnugripp üle Läänemere tundidega

Postitas Looduskalender - T, 05.02.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Patogeenide levik ja edukus sõltub patogeene kandva peremehe liikuvusest – mida kiiremini ja kaugemale ta liigub, seda suurem on tõenäosus nakatada uusi ohvreid. Kui inimesi on suhteliselt kerge jälgida ja vajadusel haiguspuhangutele reageerida, siis majanduslikku kahju tekitavate metsloomahaiguste (näiteks aafrika seakatku, linnugripi) levikut on loomade liikumise keerulisema kontrollimise tõttu ennustada raskem.

Kaart näitab sinikael-partidega Ölandilt leviva haiguse nakatumisriski

Algas Linnuvaatleja 2019. aasta määramisvõistlus

Postitas Looduskalender - R, 01.02.2019 - 17.17

Linnuvaatleja kutsub osalema

Algajate raskusastme 1. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

 

Tere kõigile!

Juba kolmandat hooaega kutsub Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel.

Määramisvõistluse reeglid ja esimese vooru küsimused leiab Linnuvaatleja kodulehelt:

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019

http://www.linnuvaatleja.ee/uudised/algab-linnuvaatleja-2019-aasta-maeaeramisvoistlus

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.