Mitmed linnud pesitsevad hooaja jooksul mitu korda. Näiteks Eestis pesitsevatest rasvatihastest (Parus major) võivad soodsal aastal teise kurna muneda koguni 70% lindudest. Selline sigimisstrateegia – korduvpesitsemine – on omane liikidele, kes veedavad suure osa aastast samas piirkonnas ja suudavad keskkonnamuutustele kiiresti reageerida; seevastu kaugrändurid, näiteks must-kärbsenäpid (Ficedula hypoleuca), naasevad pesitsusaladele suhteliselt hilja ja seepärast ei jää neil aega teise pesakonna soetamiseks – sügis tuleb peale ja edukaks rändeks talvitamisaladele tuleb veel jõuda ka sulgida.

Pesasolemise periood on linnupoja elus üks ohtlikumatest, kuna sel ajal ei suuda nad end ise kiskjate eest kaitsta ja sõltuvad suuresti vanemlikust hoolest. Arvatakse, et kisklus ongi üks olulisemaid linnupoegade loodusliku suremuse põhjustajaid ning selle ohu vähendamiseks peaksid pojad võimalikult kiiresti lennuvõimeliseks sirguma ja pesast lahkuma; lisaks peaksid nad valima pesast lahkumiseks parima hetke, milleks on varahommik.

Piiritajad (Apus apus) saabuvad Aafrikast Eestisse mais. Neil suure osa elust õhus viibivatel lindudel on kombeks hämariku ja koidu ajal kõrgele taevasse tõusta. Hämarikulendudel arvatakse olevat mitu põhjust, kuid enamasti arvatakse, et piiritajad koguvad taeva- ja maamärkide järgi teavet oma asukoha ning saabuva ilma kohta. Siiski on need pelgalt oletused.

Suveõhtuid täidab piiritaja kriiskav hääl. / foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 3. voorus oli 160 osalejat, kellest algajaid 122 ja edasijõudnuid 38. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 11 ja edasijõudnutest 18 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Linde on metallrõngastega märgistatud üle sajandi. Tänapäevased moodsad lindude jälgimisseadmed (GPS-saatjad, kiibid) annavad lindude kohta oluliselt täpsemat teavet, kuid rõngastamine on peamiselt odavuse tõttu senini kõige laialdasemalt kasutatav märgistamisviis, mis on aidanud tuua selgust nii lindude rännete, asurkonna suuruse, viljakuse kui ka sigimiskäitumise kohta. Rõngastamise puuduseks on, et lind tuleb märgise lugemiseks uuesti tabada ning ka siis ei pruugi õnnestuda rõngal olevat unikaalset koodi tuvastada – rõngad kipuvad kuluma ning võivad linnul ka jalast kaduda.

Rändlinnud võivad kiiresti ja kaugele levitada nii taimi, baktereid, parasiite, seeni kui ka viiruseid. Hiljutisest uuringust selgus aga, et lindudel on oluline roll samuti arbuskulaar mükoriisaseente (AM) levimises. AM seened on taimedele olulised, kuna seened, liitudes taimejuurtega, moodustavad mükoriisa ehk seenjuure, mis aitab taimedel mullast toitaineid ja mineraale omastada ning tagab taime parema kasvu.

Lindude saabumisperiood pesitsusaladele on mitmeid nädalaid pikk. Esimesed saabujad saavad küll väikese eelise pesapaikade hõivamisel, kuid võivad ilma halvenedes täbarasse olukorda sattuda. Kuigi varasemast saabumisest saadav kasu on reeglina suurem, saabuvad linnud ometigi pesitsusaladele erinevatel aegadel.

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 2. voorus oli 189 osalejat, kellest algajaid 145 ja edasijõudnuid 44. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 94 ja edasijõudnutest 19 osalejat.

Teise vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Kõikide osalejate vahel välja loositud Eesti Loodusmuuseumi perepääsme võitis Jüri Kõiv, Tartu ülikooli loodusmuuseumi perepileti Ingrid Oks ning Linnuvaatleja koti Marika Mae.

Palju õnne võitjatele ja suur aitäh toetajatele!

Linnuvaatleja määramisvõistluse teise vooru vastuseid saavad osalejad esitada 31. märtsini. Iga kalendrikuu alguses kuni novembrini ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Määramisvõistlus toimub kahes raskusastmes – algajad ja edasijõudnud. Mõlema raskusastme kokkuvõttes parimatele on auhinnad. Lisaks loositakse auhindu iga vooru osalejate vahel. Tutvu lähemalt: LINK

Linnuvaatleja määramisvõistluse teise vooru vastuseid saavad osalejad esitada 31. märtsini. Iga kalendrikuu alguses kuni novembrini ilmub Li
Küsimused leiab siit:

Linnulaul on loodusmaastiku lahutamatu osa. Kuna peaaegu kõik linnuliigid kasutavad laulu (või muid häälitsusi) omavahelises suhtluses, on alust arvata, et laul on kujunenud mitmete keskkonna ja liikide omaduste põhjal. Kuigi laulvaid linde on looduses palju – värvulised, kellest suur osa on laululinnud, moodustavad poole linnuliikidest - on linnulaulu kujunemist keerukas uurida; piiravaks on eelkõige liikide laulude heakvaliteediliste salvestiste nappus. Üksikute liikide laulu parameetreid on uuritud palju, kuna sellest sõltub paljude lindude puhul nende sigimisedu, kuid ülevaatlikud uuringud seni siiski puudusid.