Tuletame meelde, et Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 2. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. märtsi südaööni.

Määramisvõistluse viienda hooaja teise vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiab siit: LINK

Teise vooru kõigi osalejate vahel loosime välja Marko Mägi "Meie lapse linnuraamatu", Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eesti Loodusmuuseumi perepileteid ning rasvatihase pesakasti.

Pesitsusedu nurgakiviks on pesakoht, mille ümbruses on külluses süüa ning vähe konkurente ja kiskjaid. Paljud linnud on pesitsusajal territoriaalsed ega salli enda läheduses ka liigikaaslasi, näiteks isane rasvatihane (Parus major) ajab lähiümbrusest teised isased rasvatihased minema. Kuid lisaks liigikaaslastele käivad rasvatihase territooriumil ka teised õõnelinnud, näiteks must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca).

Arvamus, et lind oskab õige rändesuuna valida loomupäraselt ehk lindude ränne on evolutsiooni jooksul lindu sisse n-ö programmeeritud, on levinud. Osaliselt on sellele veendumusele uuringutes kinnitust saadud, ent segadus on tekkinud ühe ammuse uuringu tõlgendamisel.

Kuldnoka (Sturnus vulgaris) loomupärase rändesuuna kohta leidub viiteid, mis tuginevad Hollandi ornitoloogi Albert Perdecki 1950. aastatel tehtud katsetele. Uuringute tulemusi on viidatud sajakonnas teadusartiklis ning vähemalt kaheteistkümnes lindude rännet süvitsi käsitlevas erialaraamatus/-õpikus, kus on juttu kuldnoka rändesuuna loomupärasest määratusest. Kummalisel kombel on Perdecki uuringute tulemuste tõlgendus aga aja jooksul oma elu hakanud elama.

Linnu häälitsustel on mitmeid erinevaid rolle – need nii hoiatavad konkurenti ja aitavad kaitsta territooriumi kui ka näiteks meelitavad partnerit. Levinud arvamuse kohaselt määrab linnulaulu struktuuri keskkond, sest erinevates oludes levivad helid erinevalt: tihedas taimestikus levib kaugemale madalate nootidega laul, hõredamas taimestikus aga kõrgemad noodid ning metsalinnu laul peaks seega olema madalamate nootidega kui avamaastiku linnul.

Sooräts

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta esimeses voorus seni toimunud määramisvõistluste peale kõige rohkem – kokku 231 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 198 ja edasijõudnute omadele 33. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 69 ja edasijõudnutest 8 osalejat.

Esimese vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 1. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 28. veebruarini.

Määramisvõistluse viienda hooaja esimese vooru küsimused leiab siit: 

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiate: LINK

Kühmnokk-luik, 29.03.2012 Audru polder

Põllumajandus- ja Toiduamet teatas, et Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokk-luigel tuvastati eriti ohtlik lindude gripi viiruse tüvi H5N8. Antud viirustüvi inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab majanduslikku kahju.

Linnuvaatlejalt saad nüüd osta linnusõbralikke ja vastupidavaid pesakaste ning pesakasti valmistamise komplekte. Rasvatihase tüüpi, kärbsenäpi tüüpi ja kuldnoka tüüpi pesakastid ning komplektid on valmistanud ornitoloog Margus Ots.

Pesakastide ja komplektide mõõte ning hindasid saad uurida Linnuvaatleja kodulehet:  https://www.linnuvaatleja.ee/pesakastid

LK kommentaar:

Lisaks taskukohane, hästi tehtud ja väga vajalik kingitus koduaiale. Tahab ju iga koduomanik, et tema koduaias oleks vähemal määral kahjureid.

Kliima soojenedes nihkub liikide levila pooluste suunas või kõrgemale mägedesse – varem sobimatud piirkonnad on aja jooksul muutunud piisavalt sobivateks ning sellega koos on muutunud ka loomade käitumine ja sealne asurkonna suurus.

Taas, juba viiendat aastat ootab Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel! Ka sel aastal tõotab võistlus pinevat konkurentsi kuni lõpuni, parimaid ootavad ka sel aastal uhked auhinnad.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab ka sel korral veebruaris ja kestab novembrini, mil iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta.