Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Kesk-Euroopa põldudel jääb kiivitajaid üha vähemaks

Postitas Looduskalender - T, 05.05.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Viimastel kümnenditel toimunud lindude arvukuse vähenemine pälvib üha enam tähelepanu – viidatakse kliimamuutuste mõjudele, halvenenud oludele talvitamisaladel või küttimisele rändeteel. Teiste linnurühmadega võrreldes on arvukus vähenenud kõige rohkem põllulindudel – sealhulgas ka kiivitajal (Vanellus vanellus) – ning põhjuseks peetakse intensiivistunud põllumajandust ja pesarüüstet. Milline peaks olema liigikaitse, et peatada põllulindude arvukuse langus?

Kiivitaja

Kiivitaja / foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse vastuseid ootame 30. aprillini

Postitas Looduskalender - T, 28.04.2020 - 11.11

Foto Arne Ader

Must-kärbsenäpp

Must-kärbsenäpp ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 30. aprillini.

3. vooru küsimused leiab siit:
algajad:  LINK
edasijõudnud: LINK

1. vooru tulemused: LINK
2. vooru tulemused: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

Kasside kirev kaelus muudab lindude elu turvalisemaks

Postitas Looduskalender - T, 14.04.2020 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kass on üks kõige invasiivsem ning inimkaaslejana peaaegu kõikjale levinud loomaliik. Omapäi tegutsedes, halvemal juhul metsistudes, on kassid aga ohuks kohalikule loomastikule (loe siit), eelkõige närilistele ja lindudele (loe pikemalt Eesti Loodusest). Kassikahjude vähendamiseks on mitmeid lahendusi, näiteks kassi kaeluse külge kõliseva kellukese või mõne piiksuva seadme riputamine, mis raskendab saagi tabamist, või kaelusele laia lipsu kinnitamine, mis takistab saagi haaramist.

Rästa purustatud teokoda on värvulistele väärtuslik kaltsiumiallikas

Postitas Looduskalender - T, 07.04.2020 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Teod on paljudele linnuliikidele väärtuslik toit. Rästad on Euroopas pesitsevatest värvulistest ühed vähesed, kes suudavad tigusid nende kaitsvatest kodadest kätte saada. Selleks haaravad nad teokoja nokka ning purustavad selle vastu kõva pinda; n-ö alasiks võivad olla kivid, tänavasillutis, kuid ka klaaspudel ja metalltoru. Kõige levinum on selline käitumine laulurästal (Turdus philomelos), harva teeb seda musträstas (Turdus merula).

Laulurästas on valmis purustama kiritigu

Laulurästas on valmis purustama kiritigu. / Foto: Derek Parker, Flickr.com

Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - N, 02.04.2020 - 20.20

Foto Arne Ader

Väikekosklad

Väikekosklad ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 2. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta teises voorus kokku 171, kellest algajate küsimustele vastasid 148 ja edasijõudnute omadele 23. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 ja edasijõudnutest 5 osalejat.

Teise vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Vahemere dieet võib olla ohuks lindude liigirikkusele

Postitas Looduskalender - T, 31.03.2020 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tervislik toitumine on ühiskonnas teemasid, millest kirjutatakse ajakirjades ja blogides, filmitakse vlogisid ning tehakse tele- ja raadiosaateid. Sageli põhinevad kaasaegsed toitumisnõuanded põlisel talupojakultuuril ja traditsioonidel. Üheks selliseks dieediks on Vahemere dieet, mis on muutunud kogu maailmas nii populaarseks, et Vahemeremaade traditsiooniliselt majandatavad oliivisalud ei suuda nõudlust täita. Vanad oliivisalud on asendumas intensiivselt majandatavate oliiviistandustega, milles oliivipuud istutatakse tihedamalt, rohurinne peaaegu puudub ning kasutatakse põllumajanduskeemiat ja –masinaid.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru vastuseid ootame 31. märtsini

Postitas Looduskalender - E, 30.03.2020 - 12.12

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Kuldnokk

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. märtsi südaööni.

2. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

1. vooru tulemused leiab siit: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee
 

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil: kevadränne

Postitas Looduskalender - K, 25.03.2020 - 08.08

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

7. osa

Kevad on astunud üle lävepaku ning tagasi Eestisse on talvitusaladelt jõudnud ka esimesed meie metskurvitsad.

Cassiopee, kes talvitas Taani läänerannikul, startis tagasi pesitsusalale 16. märtsi õhtul. Esimese ööga läbis ta 475 kilomeetrit ning peatus seejärel mõneks päevaks Läänemere rannikul Rootsis, Skane poolsaare kaguosas. Edasi viis tema kevadine teekond juba otse üle Läänemere ning enam kui 1200 kilomeetri läbimisel jõudis Cassiopee esimese meie satelliitkurvitsana 22. märtsi hommikul tagasi pesapaika, maandudes mõne kilomeetri kaugusel rõngastuskohast.

Käbisoomuste paksus määrab kuuse-käbilinnu toiduvaliku

Postitas Looduskalender - T, 24.03.2020 - 07.07

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimtegevuse käigus muutunud taimekooslused muudavad ka loomastikku. Kuna Suurbritannias istutatakse puidu tootmiseks üha enam okaspuude võõrliike, on varem vaid mõnikord saarele sattunud kuuse-käbilinnust (Loxia curvirostra) saanud tavaline pesitseja. Teadlased uurisid, millistel puuliikidel võiksid need linnud talvel toituda.

Uuringus osalesid neli isast ja neli emast kuuse-käbilindu. Käbid, mida lindudele pakuti, pärinesid looduslikult kasvavalt harilikult männilt (Pinus sylvestris) ning võõrliikidelt sitka kuuselt (Picea sitchensis), keerdmännilt (Pinus contorta) ja jaapani lehiselt (Larix kaempferi). Katse käigus mõõdeti nii aega, mis kulus linnul käbist kümne seemne kättesaamiseks, kui ka käbide parameetreid, sealhulgas seemnete massi ja energiasisaldust.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.