Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Maasikasaagile on põlde külastavate lindude kasu ja kahjulikkus tasakaalus

Postitas Looduskalender - T, 13.08.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Põllupidamise algusaegadest oleme sunnitud jagama saaki sellest osa saada soovivate kahjuritega nii seente, limuste, putukate, imetajate kui ka lindude seast. Linnud on neist ühed silmatorkavamad, sest erinevalt teistest on nende põllule saabumine ja lahkumine (sageli suurte parvedena) kergesti jälgitav. Lindude tõrjumine põldudelt on kulukas ja aeganõudev.

Tõhusamaks levimiseks lindudega kasvatavad taimed rohkem ja suuremaid vilju

Postitas Looduskalender - T, 06.08.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnud võivad levitada taimi (ja ka seeni) eneseteadmata, kuid taimede ning lindude vahel on miljonite aastate jooksul kujunenud mõlemale osapoolele kasulikud suhted – lindudele on oluliseks toiduks taimede viljad, mille seemneid nad omakorda levitavad. Seega peaks taim lindude tähelepanu pälvimiseks kasvatama võimalikult palju suuri ja silmatorkavaid vilju – mida rohkem linde vilju sööb, seda rohkem taim seemneid levitab.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - N, 01.08.2019 - 17.17

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 6. voorus oli 147 osalejat, kellest algajaid 115 ja edasijõudnuid 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 ja edasijõudnutest 11 osalejat.

Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Kõikide osalejate vahel välja loositud Eesti Loodusmuuseumi perepääsme võitis Geteli Hanni, Tartu ülikooli loodusmuuseumiperepileti Saara Tagen ning Linnuvaatleja koti Helen Õunap.

Mesilasenäppide põhja suunas levimisega on muutunud ka nende rändetee

Postitas Looduskalender - T, 30.07.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kliima soojenedes on mitmed liigid levinud põhjapoolsetele aladele. Mesilasenäpi (Merops apiaster) levimist põhjasuunas piiras seni juulikuine 21 °C samatemperatuurijoon (mis on mõjutanud nende põhiliste saakobjektide putukate rohkust), kuid kuna viimatinimetatu on samuti nihkunud, on viimastel kümnenditel liik Kesk-Euroopas levinud (või taaslevinud) aladele 47-st laiuskaraadist põhjas – seda tõenäoliselt just soojenenud kliima ja muutunud põllumajanduse tõttu. Kuigi Eesti Ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjoni andmetel on ka Eestis viimasel kümnel aastal mesilasenäppe varasemast sagedamini nähtud, ei ole seda liiki meil pesitsemas veel leitud. Lätis on mesilasenäpp haruldane, kuid siiski juba regulaarne pesitseja.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimused

Postitas Looduskalender - P, 28.07.2019 - 22.22

Linnuvaatleja tuletab meelde

Foto Arne Ader

Noored valge-toonekured

Noored valge-toonekured ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. juuli südaööni.
http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK  

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Sarvördi „sarv“ helendab pimeduses

Postitas Looduskalender - T, 23.07.2019 - 14.14

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vastassugupoole tähelepanu köitmiseks arenenud tunnused võivad esmapilgul kahjulikud näida. Näiteks isasel kuldfaasanil (Chrysolophus pictus) või sini-paabulinnul (Pavo cristatus) oleks tõenäoliselt kergem liikuda, kui neil uhket saba ei oleks. Sellised kohmakad, kuid silmatorkavad tunnused on aga emaslindudele atraktiivsed, sest kõige kirevamat ning suuremat saba saavad endale lubada vaid tugevad isased. Just seepärast on sellised paabulinnusabad soositud sugulise valiku poolt.

Sarvördi nokale kasvab pesitsushooaja lähenedes silmatorkav "sarv".

Linnas petetakse partnerit sagedamini

Postitas Looduskalender - T, 16.07.2019 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude linnuliikide ja inimese sigimiskäitumine on sarnane: moodustuvad paarid, sageli ollakse partnerile truud aastaid ning kasvatakse koos üles mitmeid järglasi. Selliselt toimetavaid linnuliike nimetatakse sotsiaalselt monogaamseteks. Siiski on DNA-uuringutest selgunud, et ligi 90% näiliselt truudest linnuliikidest ei ole seda ning neil on ka paarivälised suhted (PVS). Isaslinnu kasu võõra emase mune viljastada on lihtne mõista – nii suurendab ta enda järglaste arvu, emaslinnu kasu peitub aga järglaste geneetilise mitmekesisuse suurenemises.

Kuumaga toimetulekuks tõstab lind kehatemperatuuri

Postitas Looduskalender - T, 09.07.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdav osa lindudest on aktiivsed päeval, mistõttu peavad nad suvisel ajal taluma tavatult kõrget temperatuuri. Eriti head füsioloogilised kohastumused on kuumaga toimetulekuks kõrbealade lindudel, kuid arvestades viimaste kümnendite kuumalaineid parasvöötmes peavad ka Eesti linnud kuumaga kohastuma.

Eelteade - 2020. aasta linnud

Postitas Looduskalender - K, 03.07.2019 - 11.11

Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Tuttpütid

Tuttpütid ( www.loodusemees.ee )

Eelmisel nädalavahetusel toimunud Ornitoloogiaühingu suvepäevadel Palupõhjas kuulutati 2020. aasta linnuks tuttpütt.

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kes on küll lihtsasti vaadeldav, kuid kelle kohta on teadmised tagasihoidlikud.

Lisaks tuttpütile tutvustavad ornitoloogid järgmisel aastal ka teisi Eestis elavaid pütiliike: hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt.

Jaht teeäärsel põllul lõpeb loorkakule sageli autorataste all

Postitas Looduskalender - T, 02.07.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maad katva teedevõrgu kogupikkus on vähemalt 64 miljonit kilomeetrit, aastaks 2050 lisandub tõenäoliselt 25 miljonit kilomeetrit. Kuigi kahtlemata on inimkonnale maanteede ehitamine kasulik, mõjutab selline mastaapsus loodust: hävivad ja killustuvad elupaigad, kaasneb müra- ja valgusreostus ning pidev inimhäiring.

Pidades silmas suurte imetajate ohtlikkust inimelule kokkupõrkel autoga, pööratakse teede turvalisusele üha rohkem tähelepanu. Kuigi teedel hukkub ka teisi, väiksemaid loomi (Kanadas ja USA-s näiteks kokku kuni 340 miljonit lindu aastas), ei pöörata lindude hukkumisele erilist tähelepanu – nemad inimesele ohtlikud ei ole.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.