Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Rootsi rannikult levib linnugripp üle Läänemere tundidega

Postitas Looduskalender - T, 05.02.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Patogeenide levik ja edukus sõltub patogeene kandva peremehe liikuvusest – mida kiiremini ja kaugemale ta liigub, seda suurem on tõenäosus nakatada uusi ohvreid. Kui inimesi on suhteliselt kerge jälgida ja vajadusel haiguspuhangutele reageerida, siis majanduslikku kahju tekitavate metsloomahaiguste (näiteks aafrika seakatku, linnugripi) levikut on loomade liikumise keerulisema kontrollimise tõttu ennustada raskem.

Kaart näitab sinikael-partidega Ölandilt leviva haiguse nakatumisriski

Algas Linnuvaatleja 2019. aasta määramisvõistlus

Postitas Looduskalender - R, 01.02.2019 - 17.17

Linnuvaatleja kutsub osalema

Algajate raskusastme 1. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

 

Tere kõigile!

Juba kolmandat hooaega kutsub Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel.

Määramisvõistluse reeglid ja esimese vooru küsimused leiab Linnuvaatleja kodulehelt:

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019

http://www.linnuvaatleja.ee/uudised/algab-linnuvaatleja-2019-aasta-maeaeramisvoistlus

Hanekahjud põldudel: mida näitavad senised uuringud?

Postitas Looduskalender - T, 29.01.2019 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Hollandis ja Taanis talvitavad ning kevadel Siberi tundrasse pesitsema suunduvad haned põhjustavad rände vahepeatustel tärkavat talivilja süües põllumeestele meelehärmi. Konflikti ei põhjusta üksikud haned, kuid põllul korraga tuhandeid või kümneid tuhandeid peatuvaid hanesid on nigela saagi süüdlaseks lihtne pidada.

Tihase viha lahtub pesitsushooaja edenedes

Postitas Looduskalender - T, 22.01.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Varakevadel on tihaste isaslinnud agressiivsed nii liigikaaslaste kui ka teiste liikide suhtes, kuna territooriumi kvaliteedist sõltub suures osas ka nende pesitsusedukus. Võitlused parimate õõnsuste pärast eriti teiste õõnsusi pesapaigana kasutavate liikide, näiteks must-kärbsenäpiga (Ficedula hypoleuca), võivad oma hoogsuses lõppeda ka surmaga; reeglina on võitlustes kannatajaks väiksem liik.

Isaste rasvatihaste agressiivsed kokkupõrked on varakevadel küllalt sagedased

Geenid räägivad – iidsed indiaanlased kasvatasid papagoisid

Postitas Looduskalender - T, 15.01.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sajandivanuste tavade uurimisel tuginetakse enamasti kirjalikele allikatele, kuid aeg-ajalt õnnestub teadlastel rääkima panna ka tummad allikad, näiteks loomaluude arheoloogilised leiud. Loomsete jäänuste kõnevõime sõltub suuresti nende säilimisastmest. Lindudel, nii nagu kõikidel selgroogsetel, säilivad kõige paremini luud, kuid soodsates oludes võivad pikalt säilida ka munakoored.

Puna-aara sulestik on silmatorkavalt kirju

Puna-aara sulestik on silmatorkavalt kirju. / foto: Dieter Schaefer, Flickr.com

Valge sulestik võib soojade talvede sagenedes püüdele saatuslikuks saada

Postitas Looduskalender - T, 08.01.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Talvistes oludes ellujäämiseks on loomad mitmeti kohastunud: mõned neist võivad liikuda soojematele aladele, teised jääda taliunne. Sügisese tumeda karvastiku talvel vähem märgatava heleda vastu vahetab umbes 20 liiki imetajatest; lindudest vahetavad sügisese pruunika sulestiku valge vastu kolm püüliiki: rabapüü (Lagopus lagopus), lumepüü (L. muta) ja valgesaba-püü (L. leucurus).

Tagasivaade lõppenud linnuaastale

Postitas Looduskalender - P, 06.01.2019 - 15.15

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

2018. aasta soe ja putukarohke suvi soodustas paljude värvuliste pesitsust. Meelde jäid ka vöötkaku, urvalinnu ja hele-urvalinnu arvukad invasioonid. Juhul, kui linnuharulduste komisjon kõik vaatlused kinnitab, tõi 2018. aasta Eestile juurde ka kaks uut linnuliiki – kääpakotka ja veisehaigru.

Roosa-kuldnokk. 11.05.2018, Spithami, Läänemaa

Roosa-kuldnokk. 11.05.2018, Spithami, Läänemaa / foto: Matias Castren

Metsiseid on võimalik loendada ka junnide põhjal

Postitas Looduskalender - K, 26.12.2018 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sageli kogutakse varjatud eluviisiga loomade arvukuse ja elupaigakasutuse kohta andmeid näiteks nende jälgi, puhkepaiku või väljaheiteid loendades. Paraku võivad sellised kaudsed loendused sisaldada vigasid, millest loendaja ei pruugi teadlik olla – jälgi loendades võib korduvalt sattuda sama isendi rajale, mis võib põhjustada tegelikust suurema arvukushinnangu. Seepärast on kaudsete loenduste täpsuse suurendamiseks kriitilise tähtsusega teadmine, kui kaua jäljed püsivad.

Põllumajandusreostus mõjutab hahkade sulgimist

Postitas Looduskalender - T, 18.12.2018 - 14.02

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pikaajalisi keskkonnamuutusi aitavad muuhulgas märgata muuseumites säilitatavad erinevate lindude suled, mis tänapäevaste meetoditega analüüsituna räägivad nii mõndagi minevikust. Linnud sulgivad vähemalt korra aastas ning uutesse kasvavatesse sulgedesse talletub osaliselt ka hetke keskkonnaseisundit iseloomustav linnu toit.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.