Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Eesti sai rikkamaks uue linnuliigi võrra

Postitas Looduskalender - E, 05.11.2018 - 10.10

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Eile, 4. novembril täienes Eesti linnuliikide nimekiri uue liigi võrra – linnuvaatleja Marco Purovesi pildistas Saaremaal Salme aleviku lõunaservas Eestis seni vaatlemata veisehaigrut (Bubulcus ibis). Kui Eesti Ornitoloogiaühingu juures tegutsev linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab, on veisehaigur Eesti 389. linnuliik.

Veisehaigur. Salme alevik, Saaremaa 04.11.2018.

Linnuvaatleja määramisvõistluse - 9. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - N, 01.11.2018 - 18.18

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 9. voorus oli 101 osalejat, kellest algajaid 73 ja edasijõudnuid 28. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 23 ja edasijõudnutest 9 osalejat. Enne viimast vooru juhivad algajate raskusastmes Moonika Bukotkin, Andres Tamm ja Heivi Varus, kellest igaühel on 45 punkti, ning edasijõudnute raskusastmes Merike Hiibus 43 punktiga.

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Plii jõuab linnu organismi peamiselt toidu kaudu

Postitas Looduskalender - T, 30.10.2018 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi plii looduslik kontsentratsioon on väga madal, kasvab see inimtegevuse tulemusena sihipäraselt. On teda, et peaaegu 100% õhu kaudu inimorganismi sattunud pliist talletub ja võib mõjutada tervist. Kahjustuste ulatus sõltub organismist ja mürgistuse määrast, kuid sõltumata kontsentratsioonist on plii ohtlik kõikidele.

Raamatu "Birding Estonia" esitlus Tartus

Postitas Looduskalender - T, 30.10.2018 - 08.08

Neljapäeval, 1. novembril esitlevad Uku Paal ja Margus Ots äsja ilmunud raamatut „Birding Estonia“

Eelkõige linnuvaatlejatele ja loodushuviga reisijatele suunatud “Birding Estonia” on esimene põhjalik Eesti parimaid linnualasid käsitlev raamat, mis sisaldab üksikasjalikku teavet 106 Eesti parima linnuvaatluskoha, seal vaadeldavate võimalike liikide ning külastusaegade kohta. Raamatus on ka ajakohane Eesti linnuliikide nimistu koos täpsustustega levikust, arvukusest ja fenoloogiast.

Kuivendamine hävitab rabalindude elupaigad

Postitas Looduskalender - T, 23.10.2018 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maad katvast neljast miljonist ruutkilomeetrist rabapinnast asub 90% põhjapoolkeral, valdavalt Venemaal, Kanadas, USA-s ja Skandinaavias. Suurima rabade osakaaluga riik maailmas on Soome, kus asub ka kolmandik Euroopa Liidu rabadest. Kui Soomes on kaitse all 14% rabadest, siis Eestis lausa 75%.

Vaatamata suurele osakaalule Maa maismaa pinnast on rabade kaitsevõrgustikesse kaasatus tagasihoidlik ning juba praegu on põllumaade laiendamise, metsa kiirema kasvu soodustamise või turba kaevandamise tulemusena suur osa rabadest muutunud või hävinud.

Eestis on mudatilder rabades varasemast arvukam.

Küttimise tõttu ähvardab suuri linde kiirem väljasuremine

Postitas Looduskalender - T, 16.10.2018 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maa ajaloos on liigirühmad välja surnud erineva kiirusega, kuna mõned liigid kohanevad kiirete muutustega teistest edukamalt. Tänapäeval on oluliseks liikide väljasuretajaks inimene, kelle aktiivse toimetamise järgselt Maal on liikide kadumine kiirenenud 100 – 1000 korda.

Üheks loomade kohanemist soodustavaks teguriks on liikumisvõime, kuna kiiresti sobimatuks muutunud keskkonnast uude jõudmine võib päästa halvimast. Loomade seas (v.a inimestel) ei ole kiiremat liikumisviisi kui lindude lendamine, mis aga ei tähenda, et linnud oleks väljasuremise eest kaitstud. Mõned linnud on lennuvõimetud ning osa lendavaid liike ei lahku elukohast ka olude kriitiliseks muutudes, mistõttu võib neid uudse olukorra puhul ähvardada Maalt kadumine.

Roosatiiru Briti saarte asurkond on taastumas

Postitas Looduskalender - N, 11.10.2018 - 10.10

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Roosatiirud (Sterna dougallii) on oma nime saanud pesitsusaegse roosa rinnaesise järgi, kuid omapärane värvus ei ole neile õnne toonud. 19. sajandil peeti nende sulgi moekaks kübarakaunistuseks, mistõttu suri Briti saarte asurkond peaaegu välja. 20. sajandi alguses olukord tänu kaitsvate seaduste vastuvõtmisele paranes, kuid 1960. aastatel hakkas arvukus taas langema ning kahanes 1989. aastaks vaid 467 paarini. Seekord ei olnud põhjused enam nii selged, ilmselt mängisid rolli jaht talvitusaladel ning pesapaikade kadu erosiooni, häirimise ja konkurentsi tõttu.

Roosatiirud

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.