4. NÄDAL 23.1.2016.-29.1.2017. Jõgeva ümbruses
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Teisipäev 24. jaanuar
Talvised vaatlusriistad ristiku põllul
Teisipäeval oli lumikate säilinud tuulevarjulisemates kohtades
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Teisipäev 24. jaanuar
Talvised vaatlusriistad ristiku põllul
Teisipäeval oli lumikate säilinud tuulevarjulisemates kohtades
Eesti Ornitoloogiaühing annab teada
Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on puudulik ja valitud trass kahjustab olulisi loodusväärtusi
Eelmisel nädalal peeti Rail Balticu Pärnumaa trassikoridori maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande viimased avalikustamise koosolekud. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on seisukohal, et Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on olnud puudulik, ei vasta seadustele ja valitud trassikoridor võib oluliselt kahjustada kõrge loodusväärtusega alade ja liikide seisundit. Leiame, et praegusel kujul ei tohi maakonnaplaneeringut kehtestada ega keskkonnamõjude hindamise aruannet heaks kiita.
Väljavalitud trassi planeeringu ning selle KSH aruande tulemustega ei saa nõustuda järgmistel põhjustel.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, SA Keskkonnaõiguse Keskus annavad teada
Foto www.ut.ee
Põlevkivi tootmine Kohtlas 1921. aastal
Täna KUMUs tutvustatav riigi maapõue strateegia eelnõu on suunatud eeskätt kaevandamise hõlbustamisele ja intensiivistamisele. Dokument ei sea eesmärgiks kaevandamise keskkonnamõju vähendamist ega paku lahendusi Eesti ees seisvatele probleemidele nagu rohemajanduse halb seis või põlevkivi majanduslik hääbumine.
Keskkonnaministeeriumi 19. jaanuaril avalikustatud dokumendiga “Maapõuepoliitika alused aastani 2050” pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise ning kaevandamise planeerimise põhimõtted 30 aastaks.
Ornitoloogiaühing annab teada
Foto Uku Paal
Rasvatihased: ülal isaslind, all emaslind / foto: Uku Paal
Möödunud nädalavahetusel kaheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 43 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1900 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1300 paigas üle Eesti.
Vaatlusi saab edastada kuni 6. veebruarini.
Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint ja hallvares.
Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee
Leevike (Pyrrhula pyrrhula) teeb porisel talvel silmale pai.
Leevike on küll täitsa kodumaine liik aga need talvise vaikelu taustal hästi silmatorkavad isendid ei pruugi olla need samad meil hajusalt pesitsevad linnud.
Keskkonnaministeerium annab teada
Foto www.ut.ee
Põlevkivi tootmine Kohtlas 1921. aastal
Teisipäeval, 31. jaanuaril algusega kell 12 toimub Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn) maapõuepoliitika põhialused 2050 strateegiadokumendi tutvustamine ning paneeldiskussioon.
Huvilised saavad põhialustega tutvuda: LINK
Loe samuti: „Maapõue 30 aasta strateegiaga jäeti tutvumiseks kaks nädalat?“
Loo kirjeldas Mati Sepp
Fotod Arne Ader
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Metskitsede katsumused kujunevad looduses aastate lõikes erinevateks. Lumerohkel talvel tuli ellu jäämise nimel mõnel isendil vahel rinda pista isegi metsnugistega. Kuna tänavusel talvel pole lumeküllust ega nälga karta, siis inimeste poolt „aasta loomaks“ kuulutatutel sellised rasked katsumused hetkel puuduvad.
Kirjutas Kristel Vilbaste
Tahtsin sel nädalal rääkida lumest. Aga lund ei tulnud. Õues on jätkuvalt justkui märtsi-ilmad. Rasvatihased laulavad igal hommikul kõlaval häälel oma „sitsikleiti“. Isegi metsaöökullid on aktiivseks muutunud, tasub kindlasti nende armuhõikeid juba kuulatamas käia.
Ja kui mitmel pool Eestis saab isegi lumesõda pidada, siis siin Tartus on muru roheline, talisibula mikroskoopilised mõõgad juba püsti. Ja hommikune päike maalib meile tedretähne näole.
Pildigalerii Arne Ader, www.loodusemees.ee
Seda nime kannab Loodusemehe pildipanga uus galerii, mis toob esile metsa vaimseid väärtusi. Uude pildikogusse mahuvad nii eri-ilmelised metsavaated kui ka portreed paljudest liikidest, kes on metsa lahutamatuks osaks. Pildikogu, mille esmaesitlus leidis aset ELF-i korraldatud ja kesknädalal toimunud „meie metsade kestvuse“ kontserdil, on nüüd vaadeldav ka Loodusemehe galeriide hulgas: ava galerii
Video salvestas Bea, LK foorumist
Inimese tegutsedes ei lähe puukoristaja kaugele
Puukoristaja Sitta europaea
Reedest kuni pühapäevani kestab suur Talvine aialinnuvaatlus 2017.
Osalemine on imelihtne - pane tunni aja jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid (näiteks oma koduse toidumaja juures). Ankeeti märgitakse igast liigist vaid suurim korraga kohal olnud isendite arv. Lustlik kogu pere ettevõtmine.
Vaatlused saab edastada online ankeedi kaudu. Kõik vajaliku leiad talvise aialinnuvaatluse kodulehelt: http://www.eoy.ee/talv/
Merikotkas Haliaeëtus albicilla
Nii ongi, et tead kes tegi, aga korrastamist peame korraldama ise.
Terve meie sügiseselt talvisel ajal on „üks tormilm järgmist taga ajanud“. Õhu- ja veesooja jagub paari soojakraadi ringis. Peatselt on oodata hallhüljeste poegimisaega, näis kas annab kaamerapilt korda seada?
Eesti Roheline Liikumine annab teada
Euroopa Komisjon hääletab reedel uut sorti GM maiside Euroopasse lubamist
Reedel, 27.jaanuaril toimub Euroopa Komisjonis hääletus kolme tüüpi geneetiliselt muundatud maisisordi Euroopas kasutamise teemal. Kuigi viimased 20 aastat on põllupidajad ning avalikkus uute GM taimede vastu võidelnud, on siiski suur oht, et praeguseid regulatsioone muudetakse.
Euroopa Komisjon paneb hääletusele kahe uut sorti GM maisi (Bt11 ja 1507) kasutuselevõtu ning praegu Euroopas veel lubatud ja kasutuses oleva geneetiliselt muundatud maisisordi (Mon 810) kasutusloa pikendamise.
Loodusmuuseum annab teada
Foto Aare Lindt
Paakspuuvaksik
27. jaanuaril kell 15 toimub selle aasta esimene uudishimulike loodusklubi kohtumine. Külla tuleb Eesti Loodusmuuseumi entomoloog Aare Lindt, kes räägib oma ekspeditsioonidest nii Eestis kui laias maailmas ning arutleb selle üle, mis on entomoloogi töö, miks on vaja liblikaid koguda ning kas liblikauurija on kurjategija?
Aare on kokku teinud umbes 40 ekspeditsiooni, tema esimeseks sihtkohaks 1981. aastal oli Usbekistan. Mitmekümne aasta jooksul on ta käinud nii Kaug-Idas, Kagu-Aasias kui Lõuna-Ameerikas. Klubis kuuleme põnevamaid lugusid nendelt kaugetelt reisidelt ning näeme sealt kaasa toodud liblikaid ka oma silmaga.
Ornitoloogiaühing annab teada
27.-29. jaanuaril toimub suur talvine aialinnuvaatlus.
Osalemiseks tuleb leida endale sobiv vaatluskoht koduaias või pargis (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), valida endale sobiv vaatluspäev ja vaadelda aias tegutsevad linde täpselt tund aega.
Kirja tuleb panna vaid iga liigi suurim korraga nähtud isendite arv. Vaatlusi võib teha kasvõi toast läbi akna! Vaatlused saab edastada online ankeedi kaudu või posti teel. Vaata kuidas, talvise aialinnuvaatluse kodulehelt: LINK
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.