Palju metskitsi elab Eestis? Sellele näiliselt lihtsale küsimusele on raske vastata, kui mitte võimatu. Graafikutel nähtavatest andmest saame arvestada ainult suurte tippude ja mõõnadega. Miks see nii on?
Graafikutel võime jälgida metskitse arvukuse dünaamikat nn. ametlike loendusandmete järgi, taustaks küttimisandmed ja suurkiskjate arvukuse andmed. Tegelikult on reaalne arvukus kogu vaadeldava perioodi jooksul olnud kordades kõrgem. Seda võimaldavad väita ajuloenduste tulemused, uute meetoditega selgitatud suurkiskjate murtud metskitsede arv ajaühikus ja mõned muudki selle liigi ökoloogia kohta omandatud uued teadmised. See on ka põhjuseks, miks alates 2009. aastast niisugune arvepidamine lõpetati. Kui suurkiskjate kohta on vähemalt tendentsid adekvaatsed ja ka reaalsed arvud suhteliselt õiged, ehkki pisut liialdatud, siis metskitse puhul on usutavad vaid suured arvukuse tipud ja mõõnad. Kas metskitsi oli rohkem 1973-75 aastatel või 2005-2007, pole selge. Esimesel korral oli tegemist nõndanimetatud põllumetskitsedega, teisel metsa-metskitsedega, kes said kasu intensiivsete metsaraiete tulemusena oluliselt paranenud toidubaasist. Esimene (üli)järsk arvukuse langus toimus keskmiselt rasketel talvedel, aga oli tingitud pigem asurkonna nõrkusest ja suurkiskjate vähesusest, kes oleksid võinud oma „sanitarirolli“ täita. 2009/10 ja 2010/11 talved olid tõepoolest rasked ja põhjustasid metskitse arvukuse olulist langust. Metskitse 1990. aastate arvukuse langus,nagu ka põdra ja metssea puhul, oli tingitud suurkiskjate tegevusest.
Tiit Randveer
