01.44 - 18.46 
-0.78% 
Sokuke, või mis sokuke ta nii väga ikka enam on, juba vana sokk ise, näitab ennast täies ilus, nii päevavalguses kui ka pimedas öös. Seoses ilma soojenemisega on loomad hakanud vähem "ennast pildistamas" käima. Täna, 27.märtsil, on juba nii ilus ilm, et mesilased üritavad lepa- ja sarapuu õietolmu koguda ja teevad vägevat lendu. Esimest korda sellel kevadel.
Üle pika aja külastas söödakohta ka üks metsseakari. Kogu vili pandi nahka. Alles on veel kaks porgandit, mida lapsed viimasel korral siia maha panid. Nagu hea tahte märgid. Aga, nagu faktid tõendavad - metsloom ei hooli väga inimese pandud juurikatest. Olen täheldanud seda, et metsloom vajab mingi uue söödaga, olgu selleks siis kapradele pandud porgandid või kapsad, sigadele pandud kartulid või oad, harjumise aega. Algul võõrastavad ja seda päris hulgal ajal. Vili on selles osas erand - ilmselt seetõttu, et tema toiteväärtus on võrreldes juurikatega väga suur. Viljast võtavad matti nii kitsed, sead kui ka kährikud. Lindudest rääkimata.
Nüüd jääme ootama, millal meie isakaber ehk siis sokk oma sarvedelt nahakihi maha ajab. Loodame, et ta ikka nii kaua meil poseerimas käib.
Ridala Põhikooli 4.klassi õpilase Eriku isa Tõnis
