Hüppas kitse. Sedapuhku üle inimese.
Foto autor: Janek Joab
Kooliajast mäletan ikka, kuidas pidime kehalise kasvatuse tunnis üle kitse hüppama. Eriti vastumeelne tundus see olevat tüdrukutele. Siis poleks ma osanud arvatagi, et kunagi võin sattuda vastupidisesse olukorda.
Kevad-talvisel ajal jäi silma ühe loomalauda juures laudast välja tassitud üleliigne silo ja hein. Olin varemgi märganud, et kitsed armastavad seal laudajääke noolimas käia. Niisiis otsustasin passima minna. Viskasin silo ja heinte vahele pikali, tõmbasin kiletüki peale ja jäin sinna aroomide vahele ootama. Ei läinudki palju aega mööda, kui esimesed kitsed metsa äärest luurele tulid. Peidus istudes ei saanud ma hästi jälgida, mis ümberringi toimub, kuid järsku kostus kõrvu liikumine. Eks kits tundis siloaroomide vahelt ka inimlooma lõhna ning nõnda me ehmatasime teineteist. Ja siis see juhtus. Ühel hetkel tuhises kits üle minu, justkui näitamaks ette, kuidas tegelikult peaks üle kitse hüppama.
Rõõmu teeb, et suures elevuses suutsin selle hetke ka jäädvustada.
Janek Joab
