Seakatk liigub Riia ja Tallinna suunas

Mullu, mil aasta loomaks valiti nii Eestis kui Lätis metssiga, avastati metssigade elupaigad mõlema maa pealinnas. Tollal jäi katk Tallinnast ja Riiast kaugele ning Riiast postitati vahvaid pilte üle trammitee liduvatest seakarjadest. Tänavu on aga katk jõudsa hüppe edasi liikunud ning lätlaste pealinnast on sigade Aafrika katk 50 km kaugusel Siguldas ning Baldones. Eesti pealinnast luurab vaid paari kilomeetri kaugusel – suve keskel leiti nakatunud siga Jõelähtme vallast Talllinna külje alt.  
Katku levikukaart meenutab sõjatsoonide kaarti, kus vaenlase tegevus aina uusi alasid sisse piirab ja vallutab. Eesti on pea täielikult alistatud, katkust on puhtad veel saared – viimase kantsina – nagu see Eesti ajaloostki on pärissõdade puhul korduvat juhtunud. Mandri viimane ametlik katkuvaba maakond Läänemaa on nüüdseks igaks juhuks katkutsoonide hulka lisatud.
Nagu eelmiste aastate kogemusest teame, liigub suvel katk kiiremini kui talvel, sest eks liigub ju ka rahvast suveti metsas rohkem  ja koduloomad on rohkem õue peal. Viimased pool aastat püsis katk vaguralt tsoonide sees. 2016. a alguse seis  – 26 taudistunud ala  –  püsis 30. juunini, mil Jõelähtme sai uueks taudistunud alaks number 27. Eestis on lisandunud veel kaks uut tsooni. Sama seis on üldiselt ka Lätis. Seetõttu paneme marjulistele-seenelistele südamele, et taudistunud aladel metsas käies ei läheks samade saabastega külla koduseapidajatele. Ega maksa samade riiete-saabastega väljasõitu teha ka katkuvabadesse tsoonidesse, saabas võib tassida katku edasi.