Esimene asi, mida inimesed arvavad, kui maja räästa alt hakkab videvikutunnil nahkhiiri välja lendama, et tegu on ühe nahkhiirte perekonnaga, kus on kaks vanemat ja kaheksa last. Aga nahkhiirtel on igal paaril pigem 1, harvem 2 järglast. Kui aga hoonest lendab paarikümne minuti jooksul välja üle 10 nahkhiire - nagu näha nahkhiirespetsialisti Rauno Kalda videost - siis on tegu päris kena suvise poegimiskolooniaga. Kui nii, olete üpris tähtsa olukorra tunnistaja. Selliseid kolooniaid tänavu suvel otsitaksegi, kuna meie käsitiivaliste suvised elupaigad on nahkhiire spetsialistedele vähe teada. Talvitumispaigad on meil suhteliselt hästi uuritud, aga suviste kolooniate kohta ei teata palju ja loodetakse juba tänavu uut täiendavat andmeid koguda. Iga vihje on väärtuslik.
Kui teie suvekodu juures või lausa hoonetes elavad nahkhiired, võtke ühedust ekspertidega nii Eestimaa Looduse Fondi, Facebooki nahkhiiresõprade grupi kui ka Keskkonnaameti kaudu. Üheks võimaluseks aga on sel aastal ka kindlasti nahkhiireuurijatega otse, silmast silma kohtuda, jälgige selleks reklaami!
Fotod: Tarmo Mikussaar
Nahkhiire aastal kuuleme palju ka EstBatLIFE-projektist, mis tegeleb meie käsitiivaliste elu-olu parandamiseks. Kuidas täpselt ja mida projekt endast kujutab?
Vastab projektijuht Lauri Klein:
Alates 2017. aasta suvest kuni 2021. aasta suveni on Eestimaa Looduse Fondil käsil Euroopa Liidu ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse ühisrahastusel toimuv looduskaitseline, nn LIFE programmi projekt "Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis", lühidalt EstBatLIFE. Selle projekti raames täidab Eestimaa Looduse Fond koos partner Eesti Loodusmuuseumiga mitut Eesti nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas ette nähtud vajalikku kaitsekorralduslikku tegevust.
Kõige olulisemad tegevused on tiigilendlase talvekorterite turvamine. Kuigi kõik Eestis kindlalt teadaolevad 12 nahkhiireliiki on meil ka looduskaitse all, tuleb Euroopa Liidu loodusdirektiivist tulenevalt just tiigilendlasele rajada ka range kaitsega alasid.
Neljas olulisemas paigas, kus meie tiigilendlased arvukalt oma talveund veedavad, on aastate jooksul nende arvukus langenud just seetõttu, et inimesed neid kohti talvel külastavad ja nahkhiirte und häirivad. Neid nelja talvekorterit - Piusal, Ülgasel, Väänas (Humalas) ja Vääna-Postil me turvamegi. Selleks, et inimesed kontrollimatult neis kohtades enam talvel nahkhiirte juurde maa alla ei kipuks, rajame kõigi nahkhiirte talvekorterite sissepääsude ümber tarad ja võtame need ka videovalvesse. Praeguseks on valvekaamerad juba kõigis kohtades töös. Lisaks neile Eesti looduskaitses täiesti esmakordsetele meetmetele, st turvafirma abil looduskaitse rakendamisele, viime läbi ka mitmeid leebemaid tegevusi.
Välja on töötatud nahkhiire looduskaamera, mida püüame erinevates nahkhiire elupaikades aasta jooksul käivitada. Projekti partner, Eesti Loodusmuuseum avab 13. veebruaril 2020 avaliku näituse "Hirmus armas nahkhiir" ja igal talvel toimuvad kõigis nimetatud neljas talvituskohas nahkhiirte loendused ja väljas on ka külastusloendurid selgitamaks koopaid külastavate inimeste arvu.
Igal aastal oleme nii kevadel kui suve lõpus korraldanud mitu nahkhiiri tutvustavat öist nahkhiireretke erinevates Eesti linnades. Samuti oleme korraldanud mitmeid loodustalguid nahkhiirte talvekorterite piirkonnas, mille käigus oleme neid alasid prügist koristanud. Nii öised nahkhiireretked kui ka talgud on olnud väga populaarsed ja neid on kavas korraldada ka sel aastal. Tänavu on tulemas ka nahkhiireteadlike loodusgiidide koolitus. Toimunud on ka paar nahkhirte huvipäeva, nii Piusal kui ka Väänas ja kavas on sel aastal veel mõni selline, kuna need on osutunud väga populaarseteks.
Helen Arusoo
