Uuringud näitavad, et mitteletaalsed kiskjatõrjemeetodid on lammaste kaitsmisel tõhusamad kui huntide küttimine
Foto: Diana Grandmaire

Eesti huntide ohjamise poliitikas puhuvad lootustandvad tuuled. Eesti Jahimeeste Selts (EJS) küsis esmaspäeval, 14. septembril oma jälgijate arvamust teemal, kas oleks mõistlik mõneks ajaks hundijahis paus teha.

See vägagi tervitatav ja üsna rahulikus toonis kulgenud arutelu oli ajendatud EJS-ile esitatud üha sagenevatest ettepanekutest hundijaht 1-3 aastaks peatada, et paremini mõista, kas hundijaht on vajalik või mitte. Teiste seas tegid EJS-ile vastava ettepaneku jahimeeste organisatsioonid Valga- ja Läänemaalt.

Arutelus jäid silma kaks olulist murekohta, mis inimesi ettepaneku osas skeptiliseks muudavad: hirm, et lammaste murdmiste juhtumid suurenevad ning hirm, et legaalse jahi keelustamise tõttu suureneb huntide salaküttimine.

Foto: Eötvös Loránd University

On tõenäoline, et kodustamise käigus aretati valikuliselt koeri, keda oli lihtsam kontrollida ja kes olid sõnakuulelikumad. Et kindlaks teha, kas see hüpotees vastab tõele, uurisid Ungari Eötvös Loránd Ülikooli teadlased, kas võrdsetel tingimustel sotsialiseeritud ja inimeste poolt üles kasvatatud hundi- ja koerakutsikate kuulekuses on märkimisväärseid erinevusi.

Selleks kasvatasid ungari teadlased lutipudeliga üles 16 hunti ja 11 koera ning testisid nende käitumist vanuses 3-24 elunädalat. Testitavaid käitumisi oli viis: palli tagasitoomine, kutse peale inimese juurde tulemine, märguande peale istumine, kammimine ning suukorviga jalutamine.

Hundikutsikas Saksamaal Wildenburgi loomapargis, kus autor hunte sotsialiseeris.
Foto:Diana Grandmaire

Hundikutsikate suremus on harilikult päris kõrge. Kui pesakonnast tähistab oma esimest sünnipäeva 50% möödunud aastal sündinud kutsikatest, on tegu üsna tavalise aastaga.

Kui maastikul on tunda pisutki inimese lõhna, näiteks on värskelt paigaldatud rajakaamera või mõni muu inimesega kokku puutunud asi, siis muutuvad hundid hetkega väga ettevaatlikuks ja kahtlustavaks. Huvitav on jälgida ka nende kehakeelt - samm muutub kuidagi õõtsuvaks ja tuikuvaks. Tagakeha laskub madalamale ja saba tõmbub jalgade vahele. Nagu vanal isahundil, nii ka kutsikatel.

Tekst ja video: Tarmo Mikussaar

Seekord heidame pilgu peale igasuvisele Keskkonnaagentuuri poolt koostatud ulukiseire aastaaruandele ning uurime, kuidas meie rahvusloomal käpp käib.

Tänavukevadine rajakaamera tõmmis Järvamaalt. Emahunt ületab kopratammi, aga kohkub tagasi, kui märkab puu küljes rajakaamerat.

Kanadas Briti Columbia provintsis viidi sel talvel läbi massiline huntide hukkamine. Valitsuse tellimusel tapeti 463 kriimsilma. Ametlik eesmärk oli õilis - ohustatud karibu populatsiooni abistamine. Kahjuks selgus, et uuring, millele valitsus oma otsusel toetus, oli statistiliselt vigane ning hundid hukati ilmaasjata.

Siin on rajakaamerasse jäänud USA Voyageurs rahvuspargi Half-Moon karja hundiema koos oma nelja eluõiega. Samas arenguetapis on praegu ka Eesti metsades elavad hundikutsikad, nagu Tarmo Mikussaare videost eelmisel pühapäeval võis märgata.

Tänavu kevadel Kesk-Eesti lepikute vahel sündinud hundikutsikad on juuli keskpaigaks parasjagu nii suureks kasvanud, et julgevad oma järjekordse peatuspaiga ümbruses juba ringi kolada ning mõnest lagedamast paigast mänguplatsi teha. Seekord on nad valinud porise metsaväljaveotee, kus avaneb kahele poole hea vaade, kõrval asub suur veelomp janu kustutamiseks ja mõlemal pool kõrgub tihe lepavõsa. Tõelised võsavillemid.

Hugo suurekskasvamise lugu jätkub.

Hugo on üheksakuune ja saab vajadusel ka üksi karjamaal hakkama. Praegu 

on ta igaks juhuks koos isa Mahiriga, kuna karjamaa on inimasustusest kaugel ja suurte

metsade vahel. Sellistes kohtades on kiskjarünnaku võimalus väga suur ja ühest noorest

koerast võib väheks jääda. Väiksematel karjamaadel ja kodule lähemal tuleb ta ise väga 

hästi toime.