Käesoleva aasta veebruaris viis Eurogroup for Animals kuues geograafia, kultuuri ja poliitilise ajaloo poolest erinevas Euroopa riigis läbi küsitluse, et uurida avalikkuse suhtumist hunti. Selgus, et kriimsilm võib rõõmustada, suhtumine hallivatimehesse on üllatavalt positiivne.

Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Poolas ja Soomes küsitleti kokku 6137 täiskasvanut. Toome siinkohal ära mõned põnevamad tulemused:

• 93% täiskasvanutest leiab, et huntidel on õigus elada ning 86% leiab, et huntidel on õigus elada lausa nende koduriigis. Sealhulgas 81% arvates peaksid kriimsilmad olema rangelt kaitstud. Huntide suhtes on eriti sõbralikud Itaalia, Hispaania ja Poola elanikud (kus hunte on ka rohkem). Soome, Saksamaa ja Prantsusmaa kodanikud on huntide suhtes pisut vähem tolerantsed.

Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) hundiuurijad avaldasid taas huvitava postituse. Seekord panid nad GPS-kaeluse hundile, kelle teaduslikuks nimeks sai V096. Tegemist on üksiku isase soega, kellel avastati vigastus, mida bioloogid pole huntidel varem näinud.

Kriimsilmal oli selgelt esiletorkav silmatrauma. Veterinaariga konsulteerides selgus, et hundil on sarvkesta turse, mille põhjuseks võivad olla glaukoom, haavandid, blastomükoos või silma sattunud terav oks. Võsavillemi silm ei funktsioneeri ning on ilmselt päris valus. Siiski on see vigastus, mis elatakse üle.

Eelmisel nädala näitasime Antsla koolilaste rajakaamerasse jäänud haruldast videot hundist, mida nüüd kommenteerib hunditeadlane Laura Kiiroja:

USAs Minnesota osariigis asuva Voyageurs rahvuspargi hundiuurijad on taas avaldanud fantastilised kaadrid! Seekord näeme oma silmaga, kuidas hundiema päästab oma vastsündinud kutsikad sulaveega üleujutatud urust.

Märtsi alguses panid kohalikud teadlased varasematel aastatel kasutuses olnud hundiuru juurde hulga rajakaameraid. Kuu lõpus hakkaski hundikari uru juures uudistamas käima. Emahunt kiitis uru heaks ning 11. aprillil läks ta urgu poegima.

Praegusel kutsikahooajal on vahva meelde tuletada, et hundid pole mitte ainult imelised lapsevanemad, vaid ka tänulikud lapsed. Karjaliikmed aitavad üksteist. Ka vanade ja haigete eest hoolitsetakse.

Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) hundiuurijad avaldasid erakordsed kaadrid!
Allikas: Voyageurs Wolf Project

Kahe nädala eest jäi huntide pesapaiga juurde paigutatud rajakaameratesse hetk, mil hundivanemad peletasid pesast eemale karu.

Videost näeme, et rebane ja kährik põgenevad kiirelt üle kopratammi, sest nad on tundnud hundi lõhna või lausa näinud teda liikumas. Mõne minuti pärast tulebki hundiema, aga muutub ise arglikuks, kui tunneb äkki päev varem sinna kaamera paigaldanud inimese lõhna. Ta tõmbab saba jalge vahele nagu koer ja tõmbub madalamaks. Nädalapäevad hiljem tammi ületanud isahundi jaoks on aga kahejalgse lõhn juba kadunud ja ta ei tunne hirmu. 
Video lõikas kokku Tarmo Mikussaar.

Wolf Science Centre (WSC) on teaduskeskus Austrias, üsna pealinna lähedal. Keskus tegeleb huntide ja koerte uurimisega. Selleks, et loomi saaks uurida võrdsetel alustel, elavad nii hundid kui koerad keskuse loomapargis karjadena ning samades tingimustes. Samuti on nad ühesuguseid meetodeid kasutades inimestega sotsialiseeritud.

Üks teaduskeskuses uuritavatest teemadest on koostöö. Kui paljud on arvanud, et koerte sotsiaalsed oskused ning koostöövalmidus on just inimestega koos elamise tulemusena arenenud, siis mitmed WSC uuringud näitavad, et hundid teevad oma sotsiaalsete oskustega koertele paljuski tuule alla. Eriti selles, mis puudutab koostööd.

Huntidele on külm talveilm üldiselt palju rohkem meeltmööda kui suvi. Käre pakane ei tee võsavillmitele midagi - varbad neil ei külmeta ning lumi varvaste vahel jääkuubikuteks ei sula. Päris sageli võib loomaaiahunte näha lumetormi ajal kuudi või siseruumi asemel üleni lumme mattununa hanges magamas, nii et ainult ninaots paistab. Siseruumid ongi hundiaedikutes peamiselt külastajate südamerahuks, hundid ise neid ilma eest kaitseks ei kasuta.