Järva vald on üks vähestest, kelle vapi peal on kujutatud looma. Jõhvi vallas on hirv, Otepääl ja Põhja-Pärnumaal näiteks karu, Saarde vallas ilves. Et Järval vallas on lausa hunt, on väga tore.
Metssea lõhnataju on väga hea, nagu näha Tarmo Mikussaare rajakaamera videost, kus ta nuhutab ja nuhib kahtlustavalt inimese pandud kaamerat maisipõllul, et teada saada, kas peaks ära jooksma.
Sünkroontõlkijad Silvia Glatzhofer (paremal) ja Maria-Theres Gruber arvavad, et odavam tehisintellekt võtab ühel päeval nende töö ära, aga samas loodavad ka, et soov töötada just inimestest tõlkijatega jääb osadel klientidel alles.
Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Tarmo Mikussaar
Inimesi, kelle kutsehaiguseks on teiste lausete lõpetamine ning kes samas selle oskusega raha teenivad, kutsutakse sünkroontõlkijateks. Kõigile see amet ei sobi – pead armastama adrenaliini ja pinget ning olema maailma suhtes uudishimulik.
Jutuajamine selle erakordse „spordi" esindajatega, täpsemalt inglise-saksa-inglise sünkroontõlkijate Silvia ja Marie-Theres´iga toimus LIFEstockProtect konverentsil „Kindlad karjad“ 17.-18. juulil Austrias, kus nad pidid vahendama eri rahvustest hundi-lambateemalisi sõnavõtte.
Video: Vaike Kermas
Hiljuti võttis meiega ühendust Rootsis elav Vaike, kes jagas muljeid Järvsö (Järvzoo) Hundihotellis ööbimise elamusest. Tegu on Rootsis, Vildriketi loomaaias asuva hotelliga. Vildriketis elab looduslikes aedikutes peale huntide veel palju teisi põhjamaa loomi. Suure hundiaediku kõrval on aga klaasseintega hotell, kus saab kriimsilmade tegemisi jälgida nii öösel kui päeval.
Suurkiskjad nagu pruunkaru, ilves ja hallhunt on Briti saartel juba sajandeid väljasurnud. Viimasel ajal on sealmail aga üha enam kõneainet kogunud debatt teemal, kas ökosüsteemide terviklikkuse taastamiseks (seejuures probleemse arvukusega hirvepopulatsioonide ohjamiseks) oleks mõistlik Briti saartele ja Iirimaale suurkiskjad tagasi tuua. Pärast sajanditepikkust elu ilma suurkiskjateta ei olda aga kindlad, kas nendega kooseksisteerimisega üldse toime tullakse.
Tekst: Laura Kiiroja
Avaldame taas ajakirjas Eesti Loodus ilmunud usutluse Gennadi Skromnoviga, portaalide Ilm ja Looduskalender ühe asutajaga, keda intervjueeris ajakirjanik Rainer Kerge (Õhtuleht) 2013. aastal, mil Gennadi oli värskelt pärjatud Kumari looduskaitsepreemiaga.
Loo allikas: https://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus08_2013.pdf
Fotod: Arne Ader
Mis sulle kinnitab, et jumalal on huumorisoont?
Seda me näeme oma igapäevases käitumises ja ümbritsevas maailmas kogu aeg: kasvõi meie kokkusaamine sinuga ja tõenäolised eredad vead meie arutlustes näitavad jumala huumorisoont. Meie sinuga oleme ju samasugune looming!
Sa oled hea luterlane?
Ma ei julge ennast niimoodi nimetada.
Sa oled halb luterlane?
Kui 2012. aastal oli õhus idee kuulutada rahvusloomaks susi, andis looduskalender.ee looja Gennadi Skromnov (1949-2025) kolm head nõuannet, kuidas seda teha.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Müügil 9 euroga. Lisanduvad postikulud, kuid Talllinna piires saab ka järgi tulla/tuua. Kirjutage huvi korral helen.arusoo@gmail.com või saatke sõnum telefonil 5691 1921.
Pimedas öös hundisilmana särav helkur, hundinahana läikiv T-särk ja hundikarja kuulumise tunnused – plekk- ja magentmärgid – kõik on müügil rahvuslooma toetaja Olerexi suuremates kauplustes. Asko Künnapi disainitud tooted toetavad rahvuslooma kodulehte! Auu.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
