Taani huntide saatusest
ETTEVAATUST: video võib olla väga häiriv. Kevadest saati loodusesõprade sotsiaalmeedias liikunud kaadreid Taani ainsast emahundist, kes meie silme ees elu kaotab, kommenteerib hundiuurija Laura Kiiroja.
ETTEVAATUST: video võib olla väga häiriv. Kevadest saati loodusesõprade sotsiaalmeedias liikunud kaadreid Taani ainsast emahundist, kes meie silme ees elu kaotab, kommenteerib hundiuurija Laura Kiiroja.
Rohelise maailma hüpoteesi kohaselt on maailm roheline tänu kiskjatele. See hüpotees on juba mitme näite abil tõestust leidnud. Üheks näiteks on Yellowstone’i rahvuspargi lugu.
1995. aastal taasasustati Yellowstone’i rahvusparki 14 hunti. 1996. aastal lisati veel 18 hunti. Juba 8 aasta möödudes, kui hundipopulatsioon oli jalad alla saanud, võis hakata nägema muutusi kohalikus ökosüsteemis.
Slavc on hunt. 2011. aastal alustas ta oma võimsat 2000 kilomeetri pikkust rännakut läbi Euroopa Sloveeniast Austria Alpide kaudu Itaaliasse. Mõned kuud varem oli talle pandud kaelarihm, mis võimaldas tema liikumist väga detailselt jälgida.
Järgneb väljaandeThe Guardian ajakirjaniku Henry Nichollsi inglise keelest tõlgitud intervjuu bioloog Hubert Potočnikuga, kelle töö tulemusena see kõik võimalikuks sai.
Igal aastal püüavad Hubert Potočnik ja tema kolleegid Ljubljana Ülikoolist (Sloveenia) kinni ja kaelustavad teatud arvu hunte, et paremini hoomata nende sageli valesti mõistetud loomade liikumist. Juulis 2011 kaelustas ta noore isase, keda hakati tundma nime järgi Slavc.
Hundikutsikad mänguhoos.
Foto: Tarmo Mikussaar
Kaljumäestiku Hundiprojekt (Rocky Mountain Wolf Project, USA) on pühendunud huntide taasasustamisele Lääne-Coloradosse (USA), et taastada sealse ökosüsteemi terviklikkus. Vajaduse selgitamiseks on kokku pandud video, mille eestikeelse tõlke leiab alljärgnevalt.
Kõik armastavad häid muinasjutte kuulata. Suur Kuri Hunt on üks meie lemmiktegelastest. Kuid äkki ei ole muinasjuttudes asjad päris õigesti?
Foto: Oliver Matla
Möödunud nädalal koostas Keskkonnaagentuur aruande ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitusest 2018. aastaks. Huntide kohta selgub seirearuandest, et 2017. aasta sügisel oli Eestis kokku 24 hundi pesakonda ehk karja, kus sündisid kutsikad. 22 neist asustasid Eesti mandriosa, 1 pesakond oli Saaremaal ja 1 Hiiumaal. Võrreldes 2016. aastaga on mandril elavate hundipesakondade arv langenud.
Hundikutsikad Wildenburgi loomapargis Saksamaal.
Kaheksa nädala vanuselt ehk umbes praegu hakkavad hundikutsikad järk-järgult emapiimalt tahkele toidule üle minema. Selleks alustavad nad “beebipüree” ehk poolseeditud toidu mekkimisest. Nimelt toovad nii ema kui isa (ning olemasolul ka teised vanemad karjaliikmed) pesapaika oma kõhus toitu ning väljutavad selle kutsikateni jõudes.
Seoses huntide tagasitulekuga on itaallased teinud toreda video 10 peamisest küsimusest, mis huntide osas võivad tekkida. Kuigi video on ka ilma jututa arusaadav, oleme itaaliakeelse teksti ka eesti keelde tõlkinud.
1. Kas on tõsi, et hundid ründavad inimesi? VALE. Hundid kardavad inimesi üle kõige ning agressiivsus on väga ebatõenäoline. Kas tead, mitut inimest on hundid Itaalias viimase 200 aasta jooksul rünnanud? Null.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.