Rahvusloom

Huntidel on üks hämmastav peotrikk! Nimelt suudavad nad ühe korraga röögatu palju süüa.

Kuna saaklooma edukas (ehk murdmisega lõppev) jaht on siiski võrdlemisi haruldane ja ebaregulaarne, näeb huntide evolutsiooni käigus väljakujunenud ellujäämise strateegia ette, et 1) tuleb kinni haarata igast võimalusest saaklooma jahtida ning 2) kui toit on olemas, siis ennem rebenegu vats kui hüva rooga üle jääb!

Kaunase zooloogiamuuseumis Leedus avati sel kolmapäeval, 6. märtsil Eesti fotograafide näitus karudest. Kuna Leedus puudub püsiv karupopulatsioon juba alates 1850. aastatest, siis peavad Eesti fotograafide pildid aitama veidi tutvustada Leedu loodushuvilistele meie karu käitumist ja iseloomu.

Hiljuti jagas CBC News fantastilist videothiire kombel lume all teed rajavatest huntidest. Kaadrid filmiti Hiinas ning kommentaari andis ekspert, keda võib nimetada maailma esihundibioloogiks – L. Dave Mech.
 

Kokkulõigatud Vabaõhumuuseumi rajakaamerate videost näeb, kui ühesuurused ja sarnased on meie rebane ja šaakal. Eriti raske on neil vahet teha pimedas - mõlemal koerlasel on kohev saba, suhteliselt lühikesed jalad ja pimedas värv eristamatu. Täpsemalt võrreldes aga näeb, et rebase nägu on veidi kolmnurksem-nunnum, saba pikem ja otsast hoopis heledam ning kasukas ühtlasema tooniga ehk pole nii kirju kui šaakalil.

“Ei saa salata, et tegelikult on hunt siinse ökosüsteemi kvaliteedi märk!” Nii ütles Keskkonnaagentuuri suurkiskjate seire peaspetsialist Marko Kübarsepp hiljutises Osooni saate lõigus, kus ta tutvustas lähemalt oma igapäevatööd - hundiseiret.

Täna ilmub meie 300.  artikkel rahvuslooma kodulehel ning sel puhul jagame teiega eriti armsat uuringut hundi väiksematest koerlastest sugulastest.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Böcker et al., 2024

Ühel tänavuse jaanuarikuu nädalavahetusel said loodusfotograafid Yellowstone’i rahvuspargis Firehole’i jõe ääres olla tunnistajaks sellele, kuidas hundid piisonit jahivad. Kui möödunud nädalal rääkisime koprajahist, siis nüüd näeme, et piisonijaht eeldab huntidelt sootuks erinevat taktikat.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Michael S. Cohen ja Christopher Burke

Täiskasvanud piison on hundi kui tippkiskja võimekuse tipp. Enesest ca 15 korda raskema saaklooma jahtimiseks on hundil kahtlemata vaja karjaliikmete koostööd. Lisaks peaks piison olema üksi ning nigela tervise juures.

Seekord jagame teiega üliharuldast videot sellest, kuidas hunt kobrast püüab. Kunagi varasemalt jagatud video puhul keegi kommenteeris stiilis “Mis siin haruldast on? Tavaline värk, et hundid kopraid püüavad”. Tõsi, see, et hundid kopraid püüavad, ei olegi haruldane. Haruldane on seda kaadrisse saada ning asjaolu, et hunt püüdis kinni ujuva kopra.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Jon Galler

Itaalias on viimasel ajal hakatud auto alla jäänud hunte ravima. Möödunud aasta märtsis päästeti 3-4-aastane isane hunt, keda hellitavalt kutsuti Elwoodiks. 

Tekst: Laura Kiiroja

Elwood leiti väga segaduses ja hirmul olekus kellegi tagaaiast, kuhu ta oli kuidagi sisse pääsenud, kuid enam välja ei saanud. Röntgen näitas tagumisel jäsemel reieluu murdu, mistõttu arvati, et loom võis saada sõidukilt löögi ning sellest segadusse sattununa eksida elamu tagaaeda.

Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis on välja arvutatud, et üks metsik hunt vajab talvel päevas umbes 4.5 kg liha. Ehkki hundid ei söö looduses liha iga päev, võib sellise keskmise arvu välja arvutada. Suvel on nende energiavajadus aga väiksem. 

Tekst ja foto: Laura Kiiroja