Uudised

Maikuu on nüüd juba tublisti hoo sisse saanud ning tänavused võsavillemivõsukesed peaksid nüüdseks olema ilmavalgust näinud. Meie laiuskraadil sünnivad hundikutsikad enamasti mai alguses (vahel ka aprilli lõpus) pärast umbes 63 päeva kestnud tiinust. Keskmiselt on hundipesakonnas 4-6 kutsikat.

Rumeenia hundid metsseajahil.
Video allikas: https://www.facebook.com/oficialvanatorulalpin/videos/1598768780778960
Tekst: Laura Kiiroja

Jüripäeval 7 aastat tagasi kuulutati saates "Osoon" ja Rahvusraamatukogu loodusõhtul susi Eesti rahvusloomaks. 

Paljud hundihuvilised ilmselt märkasid hiljutist uudislaviini “ürghundi taassünnist”. Nimelt teatas USAs Texase osariigis tegutsev geenitehnoloogia idufirma Colossal Biosciences, et on edukalt ellu äratanud ligi 12 000 aastat tagasi väljasurnud ürghundi. Sellest sai tõeline sensatsioon.
Kuvatõmmis: Washington Post (vt artikli lõpus allikaviidet)
Tekst: Laura Kiiroja

Mida tegelikult tehti ja kas tõesti on ürghunt tagasi?

Videos näitavad oma jooksuoskust inimestega sotsialiseeritud loomaaiahundid Saksamaal Wildenburgi loomapargis.
Tekst ja video: Laura Kiiroja
 

Sportlaslikest võimetest rääkides on hundid tuntud oma pikamaajooksja võhma poolest. Nende kitsas rind ja pikad jalad on pikamaajooksuks lausa loodud. Ka nende üheks peamistest jahistrateegiatest on saaklooma tagaajamine, kuni too väsimusest kokku kukub. Nii peavad nad sageli jahti näiteks metskitsele.

Ilmselt on teist paljud kuulnud levinud müüti, et hundikarjas sööb “alfa” alati esimesena. Just seda see ütlus ongi - müüt.
Tekst ja video: Laura Kiiroja

Hundikarjas on tegelikult kaks domineerimishierarhiat - emaste ja isaste vaheline. Ehk juhtloomi (aegunud nimetusega “alfasid”) on alati kaks - juhtemane ja juhtisane. Miks? Sest domineerimine käib eeskätt paaritumisõiguse üle. Muude ressursside osas kehtib huntide puhul reegel “mis minu käes, see minu oma”. Nii ka toidu puhul.

Hundi märkamine maanteel pole põhjus muretsemiseks.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar 

Detsembris 2024 valmis Euroopa Liidu rahastatud teadusprojekti LIFE WILD WOLF julgeid ja inimesega harjunud hunte käsitlev teaduslik raport, mis on juba avaldatud ka Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (LCIE) lehel ning edastatud Euroopa Komisjonile. Arvestades, kuivõrd kärmelt ka meie meedias kõiksugu hundi silmamisi inimesele ohtlikeks ja hundi käitumise osas ebanormaalseks tembeldatakse (eriti kui hunti on silmatud päise päeva ajal või inimasustuste lähedal) on oluline selgitada, millistel kriteeriumitel ja kui tihti tegelikult võib kokkupuude hundiga viidata probleemisendile.

Möödunud aasta 3.detsembril toimus Berni konventsiooni alalise komitee hääletus, mille käigus otsustati leevendada hundi kaitsestaatust ja viia ta “rangelt kaitstud” liikide seast “kaitstud” liikide sekka. Kaitsestaatuse lõdvendamise poolt hääletasid kõik Euroopa Liidu riigid, lisaks Andorra, Armeenia, Gruusia, Island, Norra, Makedoonia, Moldova, Lichtenstein, Serbia, Šveits ja Ukraina. Otsus jõustus 7. märtsil ja see puudutab kõiki Berni konventsiooni osapooli, sealhulgas Euroopa Liitu. Selleks, et muutused Euroopa Liidus kehtima hakkaksid, on aga tarvis läbi viia muudatusi Loodusdirektiivi lisades.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Mare Väät

Tänavu veebruaris päästeti Itaalias uppumissurmast hunt. Hädas kriimsilm oli sattunud Naviglio Grande kanalisse Gaggianos (Milano provints, Lombardia maakond) ning ei leidnud külmast veest enam väljapääsu. Teda päästma läinud tuletõrjujad tegid suurepärast päästetööd!