Metskitse aasta 2017

Sokuke, või mis sokuke ta nii väga ikka enam on, juba vana sokk ise, näitab ennast täies ilus, nii päevavalguses kui ka pimedas öös. Seoses ilma soojenemisega on loomad hakanud vähem "ennast pildistamas" käima. Täna, 27.märtsil, on juba nii ilus ilm, et mesilased üritavad lepa- ja sarapuu õietolmu koguda ja teevad vägevat lendu. Esimest korda sellel kevadel.

Sokkudel on kevade hakuks sarved juba üpris pikaks kasvanud.
Foto: Tarmo Mikussaar

Kuidas kitse sarved kasvavad? Mälu värskendamiseks võivad õpetajad ja loengupidajad aasta loomast rääkides kasutada abimaterjalina meie väikest "kitseraamatut" koos slaididega, mille koostasid aasta looma kodulehe toimetus koostöös ulukiuurijate ja jahimeestega. Materjal on üles ehitatud MS PowerPointi esitlusena nii, et sinna võib oma materjali  panna või midagi ära võtta – kui on soov näiteks lasteaias veidi lihtsamalt metskitsest rääkida. Sealt leiab lugusid nii kitse sarvedest, söögilauast kui aastaringist. Kui arvate, et midagi põnevat võiksime juurde lisada, andke teada, saatke materjal ja me lisame selle sisse. Kasutage julgesti! Fail tuleb lihtsalt alla laadida:
Lae alla (PPT) »

Läinud nädala esimisel päeval sai päev sama pikaks kui öö, ehk oli kevadine pööripäev. Algas kalendrikevad. Nüüd on kuni suvise pööripäevani välja iga päeva valge aeg pimedast pikem. 

Huntide territooriumi märgistuskoht.
Foto: Peep Männil

Mäletsev metskits. Mäletsemise võime lubab metskitsel viibida toitumiskohast eemal, kiskjate eest varjul.
Foto: Tarmo Mikussaar

Sokkude nahksed sarved on jõudnud pea täismõõtu kasvada.

Läinud nädala soojad jõudsid sulatada enamuse lumest. Valgeid lapikesi peitis veel vaid metsaalune. Metskitsekari hakkab lagunemise märke näitama. Kui videos näeme väikest osa talvisest karjast veel koos, kipuvad muul ajal sokupoisid juba eraldi liikuma. Kaks uhkete sarvedega vanemat sokku ja paar eelmise aasta possi, kelle päid saavad sel suvel ehtima esimesed väikesed pulgad.

Kaamerat käisid paigutamas Võru Kreutzwaldi Kooli õpilane Teele Ann Toomik ning õpetajad Liis Orro ja Merit Kund.

Ridala Põhikooli neljas klass kutsus aasta looma kodulehe toimetuse külla oma rajakaamerat vaatama. Kaamera on peidetud kooli juurest viie kilomeetri kaugusel asuvasse Vätse külla, neljanda klassi õpilase Eriku maja juurde. Kui tulime autost välja, suundusime maja taha metsa väikesele lagendikule, kuhu oli raputatud maha natuke vilja ja tulba otsas soolakivi. Puistasime juurde Haapsalu turult ostetud  juurikaid: porgandeid ja kapsalehti – need kitsele meeldivad. Sel hetkel ei olnud platsil muidugi ühtegi looma – meie ringitrampimine hirmutas neid. Ent rajakaameras on loomade päevased külaskäigud kenasti jäädvustatud. 

Kes siis soolakul veel käivad? Võtame puu küljest ühe kaamera kaasa – ja ruttu sooja tuppa vaarikavarre teed jooma ja pilte vaatama!

Üks pilt kitsedest ka ülaltpoolt. Tarmo Mikussaare droonivõttel näeme kitsekarja hõredas metsas. Täpselt niimoodi nad talvel oma aega koos veedavad ja väga palju ringi ei liigu. Eriti, kui toitu on läheduses külluses. Siis ei liiguks metskitsed üldse! 

Suurtest ulukitest on Eesti liikluses kõige sagedasem ohver kaber ehk metskits. Autojuhtidel tasub tähelepanelik olla eriti Tiskre kandis ning Jägala jõe silla ümbruses, kus saavad kokku tiheda liiklusega maantee ning kitsede ajalooline liikumiskoridor.
Foto: Tarmo Mikussaar