Uudised

Siinkohal toome näidismaterjali ülemöödunud nädala artikli väitele, et suured saakloomad võivad huntidele väga tõsiseid vigastusi tekitada. Ei ole lihtne murda endast kuni 10 korda suuremaid saakloomi, kasutades selleks vaid lõua- ja hambajõudu! (Kusjuures huntide lõuad ja kihvad pole sugugi nii vägevad kui näiteks karudel või suurtel kaslastel.) Sellise tööga kaasnevad tohutud riskid ning metsiku hundi jaoks tähendab see alalõpmata vigastatud olemist.

Suvele lõpp-punkti panemise puhul jagame üht südamlikku videot tänavusest hundiperest Poolas.

Tekst: Laura Kiiroja

Videol on näha hundiema ja -isa miilustamas ning nende kutsikaid taamal mängimas. Mõne aja pärast ühinevad ka vanemloomad pisipere mänguga.

Eelmise nädala hundimängu videos selgitasime, et üks mängu paljudest funktsioonidest on harjutada eluks vajalikke põgenemise ja tagaajamise oskusi. Ilmselt oli paljude jälgijate esimene mõte, et taga aetakse ikka saakloomi ja põgenetakse teiste suurkiskjate/inimeste eest. Tegelikult hõlmab õieti iga suurema saaklooma jaht hundi jaoks ka just nimelt saaklooma eest põgenemist.

Eelmisel nädalal jagatud rajakaamera “popurrii” Eestimaa faunast sisaldas endas ka viivukest klippi kahest liivaplatsil mängivast hundist. Tegelikult mängisid hundid seal liival sootuks kauem, kui tolles videos näha oli. Õnneks avaldas video autor, loodusfotograaf Kalle Pihelgas kriimsilmade lustimisest ka pikema lõigu ning lubas lahkesti ka meil seda jagada.

Tekst: Laura Kiiroja

Rõõm on jagada loodusfotograaf Kalle Pihelgase fantastilisi rajakaamerakaadreid Eestimaa loomadest!

Kui eelmisel nädalal jagasime huntide jahilkäigu raskusi hundi perspektiivist, siis sel nädalal mõtleme ka jahi teisele osapoolele - saakloomale. Hundid võivad suure saaklooma jahtimise käigus muidugi tohutuid raskusi läbi elada: tunde (vahel õieti päevi) kestev töö, tõsised (vahel surmavad) vigastused... ning seda kõike garanteerimata söögikorra eest. Suurte saakloomade jaht on huntidele edukas vaid 10-20% alustatud jahikordadest.

Polaarhundikari jahiretkel. Polaarhunt ehk Canis lupus arctos on hallhundi üks alamliike. Värvuselt valge, et sobituda hästi oma elukeskkonnaga.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Ronan Donovan, National Geographic
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1083460213789308&set=a.549974843804517

Sügiseti ehk pärast poegimishooaega on Eesti huntide arvukus 350-400 isendit. Pildil hundikutsikad Saksamaal Wildenburgi loomapargis. 
Foto: Diana Grandmaire

Igal suvel ilmub Keskkonnaagentuuri poolt seirearuanne Eesti ulukiasurkondade seisundist möödunud kalendriaastal. Kuidas läheb hundil?

Tekst: Laura Kiiroja

Eestist väisas hakkaja noormees Inglismaalt, Londoni ülikooli King´s College´i sotsiaalteaduse doktorant Toryn Whitehead, eesmärgiga uurida siinseid inimeste ja kiskjate suhteid. Talle läheb korda põlisliikidega taasasustamise teema oma kodumaal, kus praegu käivad tulised arutelud kobraste ja metssigade üle  - need liigid on sealt sajandeid puudu olnud. Suurkiskjate tagasitoomise teekond on aga veel pikk. Kuna Eestis pole kiskjatega kooselutraditsioon kunagi katkenud, tuli Toryn meie kogemusest teadmisi ammutama. Kõnelesime temaga 30. juulil, päev enne ärasõitu.

Tekst ja fotod: Helen Arusoo

Fotod on tehtud päeval, mil autoril õnnestus koos Rick McIntyre’iga vaadelda, kuidas hundid ja grislikaru piisonikorjust jagavad. See stseen on juuresoleval maastikupildil näha (õigemini küll aimata). Ülejäänud kahel pildil on Rick ise esiplaanil.

Tekst ja fotod: Laura Kiiroja