Uudised

Laura näitab poistele, mille poolest erineb koera pealuu hundi kolbast.
Foto: Helen Arusoo

Hundiuurija Laura Kiiroja näitas lastele rahvuslooma kolpa ning lasi kilekotist ka ehtsat hundikarva katsuda Tallinna Linnupesa lasteaias, kus kolmveerand tunnise loengu käigus sai saalitäis põngerjaid võsavillemi kohta uusi teadmisi.

Mida te huntide kohta teate? - küsis Laura mudilastelt. Vastati: 

 - et hundid söövad jänkusid;
 - et hundid karusid ei söö, kuna nad on üksteise jaoks liiga tugevad;
 - et inimene on hundist tugevam, kuna tal on püss;
-  et hundid uluvad;
 - et elavad metsas.

Norras nagu Eestiski käib praegu hundijaht, ainult selle vahega, et Norras toimub jaht ka hundikaitsealadel, kus elab kolm hundikarja. Milles nende kaitse seisneb?*
Foto: Valeri Štšerbatõh

Norra võib küll olla paljudes aspektides meile eeskujuks, kuid looduskaitse valdkond nende hulka ei kuulu. Norra ei astu ühtegi tõhusat sammu niigi nigelas seisus oleva Skandinaavia hundipopulatsiooni liigikaitseks.

Hundid elavad vaid 5% Norra territooriumist – Rootsi külje all nn hunditsoonis, kust väljapoole võsavillemitel tulla ei lubata. Nüüd aga andis valitsus loa jahtida hunte ka selles niigi kitsukeses piirkonnas. Alates 1. jaanuarist on luba küttida üks kolmest Norras elavast hundiperekonnast. Seda, et keegi täpselt ei tea, kui palju ja millised indiviidid kõnealusesse karja kuuluvad, oluliseks takistuseks ei peeta.

Eelmise nädala mageveekalapüügi postituse jätkuks lisame ühe erakordse video hundist koos grislikarudega rannikualal lõhe püüdmas.

Loomaaiahunt maiustamas halloween`i kõrvitsaga. Kõrvits siiski huntide suur lemmik pole, sellesse peidetud maiused olid oluliselt populaarsemad.
Foto allikas: Laura Kiiroja erakogu

Üldpilt sellest, mida ja kuidas hundid söövad, on üsna selge ja uuritud teema. Kas aga teate ka, kui palju toitu hundi kõht mahutab või mitmel protsendil huntidest on suvalisel ajahetkel kõht täis? Maailma juhtivaid hundibiolooge L. David Mech viis koos abilistega läbi uuringu just sellistele detailidele jälile saamiseks. Oma uuringu esialgsetest tulemustest vestis ta ka oktoobris toimunud rahvusvahelisel hundisümpoosionil.

Ameerikas Minnesota osariigis läbiviidud uuringu käigus püüti korduvalt kinni 9 emast ning 5 isast hunti – kokku püüti hunte aasta jooksul 85 korda. Enne vabastamist hundid kaaluti, mõõdeti, neilt võeti vereanalüüse ning anti umbkaudne hinnang sellele, kui täis oli võsavillemite kõht.

Foto: Valeri Štšerbatõh

Laura Kiiroja kirjutab, mida uut on teada huntide ja kobraste suhetest, kuulduna tänavusügisesel rahvusvahelisel hundisümpoosionil. 
Foto: Tarmo Mikussaar