Loode-Eesti klindilõik
Loode-Eesti klindilõik hõlmab Osmussaare ja Paldiski klindilahe (kuni Paldiski linnani) vahemiku u 50 km. Klindilõigule on iseloomulik saareline ehitus ja veealuste astangute valdamine, nii et üle veepinna kerkivad üksnes mõningate klindipoolsaarte (Osmussaare, Krässgrundi, Suur-Pakri ja Väike-Pakri) tipmised osad. Sellesse klindilõiku jääb ka Neugrundi meteoriidikraater – klindisaar.
Osmussaar.
1. Osmussaare klindipoolsaar – paeplatoost kuni 15 km loodesse eenduv 2–3 km laiune valdavalt veealune seljandik. Üle veepinna (kuni 8 m) kerkib sellest vaid kuni 5 km pikk ja 1,5 km lai Osmussaar. Klindipoolsaart ääristavad kirdest ja edelast enam-vähem paralleelselt kulgevad loode–kagu suunalised, Ordoviitsiumi (lubjakivi) ja Kambriumi (liivakivi) astangud, mille sirgjooneline kulg näib viitavat nende tektoonilisele päritolule. Osmussaar asub Neugrundi meteoriidikraatrit ümbritseval ringmurrangul, kraatri tsenter jääb saarest kuni 10 km kirdesse.
Klint Osmussaarel.
Klibuvallid Osmussaare läänerannikul.
2. Osmussaare klindilaht süüvib saart kirdest ääristavaid astanguid pidi kuni 12 km kagusse, eraldades Osmussaare klindipoolsaare sellest kirdesse jäävast Neugrundi meteoriidikraatrist-klindisaarest.
Osmussaare idarannik.
3. Neugrundi klindisaar on tekkinud u 535 mln aasta eest (varane Kambrium) meteoriidiplahvatusel ja kujutab endast 20-kilomeetrise läbimõõduga kraatri keskosas olevat 5,5-kilomeetrise läbimõõduga ringikujulist paeplatood – keskplatood. Klindisaare kohal on vett 1–15 m ja seda ümbritseb kaarjalt 20–60 m sügavune ja 200–400 m laiune ringsüvik. Sellest väljapool on 20–50 m kõrgune ja kuni 3 km laiune kristalsetest kivimitest ringvall. Umbes 10 km kaugusel tsentrist kulgeb ringmurrang, mis eraldab tugevasti rikutud kivimitega ala rikkumata alast.
Neugrundi klindisaar merepõhja reljeefis.
Sukelduja meteoriidikraatri ringvalli kohal.
4. Sandgrundi klindiplatoo hõlmab ligi 9 km Põhja-Eesti klindiplatoost Põõsaspea neeme ja Sandgrundi klindineemiku vahemikus. Vee sügavus selle kohal on 5–12 m ja selle ees 15–20 m. Sandgrundi klindiplatoo äärel asub neugrund-brektsiast Toodrikivi, mis on nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa jäätumisala suurim rändrahn (kõrgus 10,5 m, ümbermõõt 54 m, maht üle 1200 m3).
5. Krässgrundi klindisaar (u 3 km2) kerkib järsult kuni 50 m sügavusest merepõhjast, paeplatoo kohal on vett enamasti 1–5 m. Põhjakaarest ääristab klindisaart 10–15 m kõrgune astang. Klindisaare lael on väike (u 2 ha) paeklibust Krassi saar – merelindude pesitsusala ja hüljeste lesila.
Krassi saar.
6. Pakri saarte klindipoolsaar hõlmab u 10 km loodesse eenduva ja kuni 7 km laiuse Pakri saari ühendava klindipoolsaare. Suur- ja Väike-Pakri saari eraldab teineteisest 1,5–2 km laiune ja vaid 2–4 m sügavune laugepõhjaline väin. Suur-Pakri (rts Stora-Rågö, st Suur-Rukkisaar) on väiksem (11,7 km2) kui nime poolest väike Väike-Pakri (12,9 km2). Sama kehtib ka vastavalt 6 ja 14 m ümp ulatuvate saarte kõrguse kohta. Suur-Pakri saare põhjaosa ääristab ligi 3 km ulatuses 1–5 m kõrgune lubjakivist klindiastang. Väike-Pakri saart (rts Lilla Rågö, st Väike-Rukkisaar) ääristab idast ja põhjast 2–14 m kõrgune klindiastang sellele omase Väike-Pakri tüüpi astanguga.
Klint Väike-Pakril.
Klint Väike-Pakril.
