Teised sarnased
Balti klinti esindav Põhja-Eesti klint ei ole ainuke kulutusaastangute süsteem maailmas, Euroopas ega isegi mitte Balti mere ääres. Tuntuim neist teistest on Põhja-Ameerikas Suujärvistu piirkonnas nn Ontario “saarel” Kanada kilbi äärealal kulgevad astangusüsteemid: Black River, Niagara ja Onondaga astang. Neljas, Helderbergi astang, jääb eelmistest mõnevõrra kaugemale.
Black Riveri astang (Black River Escarpment) on eelloetletuist põhjapoolsem ja asukoha poolest (märgistab Kanada kilbi lõunapiiri) Põhja-Eesti klindiga sarnaseim. Black Riveri astang kulgeb Penetangi poolsaarest (läänes) kuni Kingstoni linnani (idas). Kesk-Ordoviitsiumi Black Riveri lubjakivisse kulutatud 5–15 m (maks. 25 m) kõrgune astang on üsna lauge ja enamasti mattunud.
Niagara astang (Niagara Escarpment) on eelmisest silmatorkavam ja tuntum. Enam kui 725 km pikkune astang algab New Yorgi osariigist Niagara joast ida poolt Queenstone juurest ja kulgeb sealt kuni Tobermorry linnani Bruce poolsaarel. Kuni 50 m kõrguse astangu kujundajaks on olnud Siluri pehmemate savikiltade pealne kõvem, enam kui 20 m paksune dolomiidistunud rifilubjakivi lasund. Niagara astangust laskub alla Niagara jõgi maailmakuulsa Niagara joaga. Esmane juga asus tänapäevasest enam kui 11 km edela pool ja just nii pika kanjoni on juga pärastjääaegsel ajal taganedes umbes 12 000 aastaga maha jätnud. Läänemere äärseist astanguist meenutab Niagara astang enim Siluri, st Gotland-Saaremaa klinti.
Niagara astang.
Onondaga astang (Onondaga Escarpment) on samuti enamasti mattunud ja see kulgeb Niagara astangust mõnikümmend kilomeetrit lõuna pool ning sellega enamvähem paralleelselt. Balti mere äärsete astangute analoogiast lähtuvalt võiks Onondaga astangut mingil määral võrrelda Devoni klindiga.
Helderbergi astang (Helderberg Escarpment) asub New Yorgi osariigis Albany maakonnas ja see on kuni 300 m kõrge ning jälgitav enam kui 100 km ulatuses. Astangus avanevad kivimkompleksid hõlmavad ligi 70 mln aastast ajavahemiku (Kesk-Ordoviitsiumist kuni Alam-Devonini).
Helderbergi astang.
Siluri klint ehk Gotland–Saaremaa klint on Balti klindi kõrval teiseks tähelepanuväärseks Läänemere äärseks rannaastangute süsteemiks. Nii nagu Põhja-Eesti klint on osa Balti klindist, nii on ka ligi 150 km pikkune Saaremaa–Lääne-Eesti klint osa u 500 km pikkusest Gotlandi–Saaremaa klindist. Siluri klint algab merepõhjast u 20 km Gotlandi saarest lõunas, ehk 30–40 km Ölandi klindist idas, ja kulgeb sealt siis u 180 km piki Gotlandi läänerannikut põhja suunas. Fårö saare põhjatipust kirdesse pöördudes sukeldub astang merepõhja. Pärast ligi 200 km pikkust teekonda Läänemere põhjas ilmutab Siluri klint end maismaal uuesti Saaremaal Tahkuranna poolsaarel. Sealt kulgeb klint piki saare ja Muhumaa põhjarannikut Mandri-Eestisse. Matsalu lahe lõunarannalt algav ja kaarjalt kuni Vändra lähisteni kulgev paekõvikute rida (Mõisaküla Salumägi, Salevere Salumägi, Lihula, Kirbla, Mihkli Salumägi) märgistab Siluri klindi kulgu Mandri-Eestis. Siluri klinti kujundavad erinevused astangu ülaosa Jaagarahu lademe kõvade rifilubjakivide või dolomiitide ning astangu jalamil paljanduvate pehmemate Jaani lade merglite või savikate lubjakivide vahel.
Siluri klint Saaremaal (Ninase pank).
Devoni klint jääb Siluri klindist lõuna poole ja kulgeb valdavalt Liivi lahe põhjas ligi 200 km ning on murrutatud Devoni liivakividesse-merglitesse murrutatud astangute ahelikku. Tagasihoidlikud astangud Ruhnu saare idarannikul ja Eesti äärmises kaguosas Tiirhanna lähistel kuuluvad Devoni klindile.
Devoni klindi astang Ruhnus.
