Vaivara klindilõik

Vaivara klindilõik hõlmab u 35 km Virumaa idaosas Sillamäe ja Narva vahemikus. Klindilõigule on iseloomulikud nii tektoonilised kui jääliustike poolt rikutud struktuuriüksused.

Vaivara klindilõigule on iseloomulik tihelõheline lubjakivi.

62. Sõtke klindilaht lõikub Päite klindiplatoost idas edela–kagu suunaliselt paeplatoosse u 4 km. Klindilahe jätkuks on lühike (kuni 1,5 km), kuid see-eest sügavalt ja järsult paeplatoosse lõikunud Sõtke org. Sõtke klindilahe kallastel eristuvad nii Ordoviitsiiumi (lubjakivi), fosforiidilasundi kui ka Kambriumi I (liivakivi) astang. Klindilahe põhi on u. 10 m ümp, laskudes klindilahe lääneküljel 10–20 m amp. Läänest klindiorgu laskuval Langevojal on u 200 m pikkune ja kuni 15 m sügavune kanjon ning sellel 5,5 m kõrgune Langevoja juga.

Sõtke klindilahe kallastel asub Sillamäe linn, millest 19. saj. lõpul kujunes Peterburi haritlaskonna hinnatud suvituskoht. 1928. aastal rajati Sillamäele (Türsamäele) põlevkiviõli tehas, elektrijaam ja randa väike sadam. Kõik need hävisid II maailmasõjas. Aastail 1946–1952 oli Sillamäe vangilaagrite ja aatomipommi lummuses. Enam kui 7000 eestlasest, lätlasest ja leedulasest sõjavangi orjatööga rajati siitsamast, st Päite klindiplatoolt kaevandatud diktüoneemakildast uraanioksiide tootev tehas. 1980-ndatel aastatel uraanimaakide ümbertöötlemine lõpetati ja tehases, mis on praeguse AS Silmeti eelkäija, hakati tootma haruldasi metalle ja muldmetalle. Eelnevatest ettevõtmistest jäi Soome lahe rannale maha terve mägi kahjulikke elemente (eriti lämmastikku) sisaldavaid tootmisjäätmeid. Jäätmehoidla kahjutuks tegemine (katmine) lõpetati 2008. aastal.

Langevoja juga.

Sillamäe linn ja sadam.

63. Kannuka klindineemik (u 3 km²) eendub Sõtke klindilahe idaranniku ja Perjatse klindioru läänekalda vahel u 2,5 kilomeetril ligi 1,5 km. Kannuka klindineemiku paeplatoo on tasemel 29–30 m ümp. Enamiku Kannuka klindineemikust hõlmab Sillamäe 1980-ndatel aastatel ehitatud linnaosa.

Sillamäe Kannuka klindineemikul.

64. Perjatse klindineemik (u 1,5 km²) eendub Perjatse klindioru ja Pimestiku klindioru vahelisel alal kuni 1,5 km põhja suunas. Klindineemikut kattev paelasund on õhuke (u 5 m) ja selle lõuna suunas tõusev paeplatoo tasemel 27–32 m ümp. Perjatse klindiorg lõikub klindineemiku idapiiril klindiplatoosse u 1,5 km kuni 200 m laiuselt ning kuni 10 m sügavuselt.

Perjatse klindineemik (lagendik). Tagaplaanil Vaivara Sinimäed.

65. Pimestiku pangassaared (klindisaared) on tihelõhelisest lubjakivist hiidpankad Vaivara Sinimägede esises vööndis, mis haaravad Pimestiku klindioru ja Mereküla vahelise u 10 km pikkuse klindiala. Kuut suuremat klindisaart (hiidpangast) hõlmaval alal on paelasund u 5 m paksune ja selle pealispind tasemel 25–30 m ümp. Klindisaared on suuremad jäänukpankad siin kunagi olnud paelavast, mida eraldavad üksteisest sinisavidiapiiride kitsamad (mõnikümmend meetrit) ja laiemad (mõnisada meetrit kuni kilomeeter) vööd.

Udria pangassaar (u 10 km²), mille paeplatoo on tasemel 24–38 m ümp ja väga keerulise konfiguratsiooniga, on neist suurim. Pangassaar Meriküla kohal on idapoolseim paik, kus Balti klint mereni ulatub.

Udria pangale on kahel korral tehtud dessante: Vabadussõjas 1919. aasta jaanuaris tegid siin õnnestunud dessandi eestlased ja 1944. aasta veebruaris ebaõnnestunud dessandi venelased. Suur-Pimestiku klindisaart Perjatse klindineemikust eraldava lühikese (kuni 700 m) klindioru idakallast pidi kulgeb Rootsi kants – Põhjasõja aegu (1704) Peeter I käsul rajatud ja venelasi rootslaste eest kaitsma pidanud muldkindlustuste jäljed. Udria pangassaarestiku idaossa jääv Mummassaare oli ennemalt Peterburi haritlaskonna suvituspaik. Siin maalis Šiškin ja siin asus ka parun Korffi suvila.

Suur-Pimestiku pangassaar (klindisaar) (u 1,5 km²), mille lõuna suunas madalduv paeplatoo on tasemel 30–25 m ümp, on pangassaartest läänepoolseim. Sinimägede pangassaarestikust eraldab Suur-Pimestiku pangassaart u 3 km pikkune ja kuni 1 km laiune Sinimägede-esine savidiapiiride vöönd.

Suur-Pimestiku pangassaar.

Udria pank.

66. Vaivara Sinimäed on kuni 3 km pikkune ja kuni 300 m laiune kolmest pangaskerkest tuumikuga küngaste (Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi) ahelik. See levib lõuna pool savidiapiiride vööndit ehk u 2,5 km mererannast ja kõrgub kuni 50 m (keskmiselt 40 m) üle ümbrisala. 1944. aasta suvelõpu ägedais lahinguis hävis künkaid katnud mets ja jättis oma elu enam kui 100 000 võitlejat mõlemalt vaenupoolelt.

Vaivara Sinimäed.

Tornimägi, mis on küngastest läänepoolseim, on kuni 800 m pikk ja kuni 200 m lai ning 10–20º lõuna suunas kallutatud. Seda ääristab põhjakaarest kuni 35 m kõrgune enamasti paekivist järsak, nii et paelava küünib kuni 70 m ümp. Tornimäe ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud, väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (30–90º) kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud. Tornimäel oli Põhjasõja aegu (1704) vahitorn, kuid oma nime sai mägi 1950.–1960. aastatel seal asunud tulevalvetornilt, sest veel II maailmasõja ajal kandis ta nime "kõrgendik 69,9 m".

Paljanduva hiidpanka põhjanõlv Tornimäel.

Põrguhauamägi (ka Põrguaugumägi, Grenaderimägi) on enam kui 1 km pikk ja kahe tipuga (läänepoolne 83 ja idapoolne 81 m ümp). Nii läänepoolsest Tornimäest kui idapoolsest Pargimäest on Põrguhauamägi eraldatud u 55 m ümp küündiva sadulaga. Põrguhauamäe tuumiku moodustavad mitmed väiksemad (läbimõõt kuni 100 m) tugevasti deformeeritud hiidpankad.

Põrguhauamäe lael on u 250 m läbimõõdus ovaalne ja kuni 20 m sügavune sulglohk – Põrguhaud või -auk. Selle lohu lõunanõlval paljandub enam kui 100 m läbimõõduga ja kuni 60o lõuna suunas kallutatud hiidpangas, mille sees on koobas – võib-olla siis see õige Põrguauk? Põrguaugumäele langes 1944. aasta suvelõpu lahingutes põhiraskus, mäe kaitsel olnud sakslased kutsusid seda Grenaderimäeks.

Põrguhauamägi.

Põrguhaud?

Pargimägi (ka Lastekodumägi) on Sinimägede hiidpangastest idapoolseim ja kõrgeim (jalamilt kuni 40 m; lagi 84 m ümp). Pargimäe tuumikuks on u 400 m pikkune ja kuni 50 m tõstetud ning u 20o lõuna suunas kallutatud monoliitne paest hiidpangas. Pargimäe kirdenõlval on näha I maailmasõja ajal (1916) Austria-Ungari sõjavangide poolt Peterburi eelkaitsevööndi tarvis rajatud kasemattide suudmeid. II maailmasõja aegu oli Pargimägi sakslaste poolt rajatud Tannenbergi kaitseliini sõlmpunktiks. Pargimägi on nime saanud pargilt, mis ümbritses kunagi parun Korffile kuulunud puidust mõisahoonet. Lastekodumäe nimi pärineb aga enne II maailmasõda mõisahoones (hävis 1944. aastal) olnud lastekodult.

Pargimägi põhjast.

Hiidpanka paljand Pargimäel kasemati suudmes.

70. Puhkova–Olgina klindiplatoo algab Mereküla juurest ja kulgeb sealt u 15 km ulatuses Narva suunas. Klindiplatoo läänest itta vähenev kõrgus on 30–25 m ümp ja üksnes Sõmerkalda ja Laagna pangaskerkel kerkib see tasemeni 40 m ja enam ümp. Klindiplatood ääristab enamasti osaliselt mattunud astang, mis kulgeb oma idaosas loogeldes põhja pool Tallinna – Narva maanteed. Orasoja kanjonist idas eristub Kambriumi–Ordoviitsiumi astangust Kambriumi terrass.

Orasoja kanjon (u 500 m ja suudmes kuni 20 m sügav) lõikub järsult klindiplatoo põhjaserva Vodava teeristist mõnisada meetrit lääne pool. Orasojal on kanjonis 1,1 m kõrgune joaastang (Orasoja juga) ja mitu madalamat (alla 0,5 m) astangut.

Orasoja kihistiku tüüppaljand Orasoja kanjonis.

Tõrvajõe kanjon lõikub paeplatoosse vahetult Tallinna–Narva maanteest põhja pool ja see on Orasoja kanjonist mõnevõrra pikem (kuni 1 km) ja laiem (kuni 100 m), kuid samavõrra laugemate kallastega. Kohas, kus kanjon järsult süveneb, on sellel 2,5 m kõrgune Tõrvajõe juga.

Tõrvajõe juga.

Hoovi klindisaare läbimõõt on u 400 m ja see asub Peeterristi teeristist Tallinna–Narva maanteel u 0,5 km põhja pool. Klindiplatoost eraldab paekattelist klindisaart, mille paelasund on tasemel 25–31 m ümp, u 100 m laiune ja kuni 10 m sügavune paelasundit läbiv klindiväin. Klindisaare läänenõlvalt voolab välja allikas, mille veele on omistatud raviomadusi.

Narva pangassaared. Neid paest tuumikuga pankaid, mis jäävad ülejäänud klindiplatoost ligi 1 km põhja poole, on Narva linna läänepiiril Pähklimäe linnaosas vähemalt neli: Pähklimägi, Veskimägi, Kuningamägi ja Väikemägi. Ilmselt on nende puhul tegu pangastega, mille tektooniline rike on paeplatoost lahti murdnud ning liustik omakorda nihutanud ja kulutanud. Pähklimäe ja Veskimäe pankad on üsna sarnased: mõlema läbimõõt on alla 0,5 km ja nad kõrguvad kümmekond meetrit üle ümbrisala. Pangasaarte paest kate on tihelõheline ja 10–20o edela suunas kaldu.

Veskimägi.

Pähklimägi.

71. Narva klindiorg lõikub ligi 2 km pikkuselt, 200–300 m laiuselt ning kuni 20 m sügavuselt paeplatoosse, mis on siin tasemel u 25 m ümp. Klindioru lõpus, kahel pool kuni 800 m pikkust ja kuni 200 m laiust Kreenholmi saart, on kuni 6,5 m kõrgused joaastangud. Jõgi langeb nende ja mitme madalama astanguga u 0,5 km lõigul ligi 10 m. Narva on vepsa keeles ‘kosk’ ja kosele Taani kuningalt Valdemar IV-lt 1345. aastal linnaõigused saanud Narva suuresti oma olemasolu võlgnebki.

Narva jõe org ja selle kaldad on rikkad tähelepanuväärsuste poolest: Narva jõgi, juga ja kanjon; Ida ja Lääne ning Euroopa ja Venemaa ligi aastatuhat kestnud vastasseisu sümboliseerivad Hermanni ja Ivangorodi kindlus jõe lääne- ja idakaldal; Narva kindluslinna kaitseks 17. sajandil ehitatud bastionid; keskmise kiviaja Narva kultuuri asulakohad Joaorus ja Siivertsis; ajaloolised tööstusehitised (Georgi, Joala ja vanad kudumis- ja ketrusvabrikud Kreenholmi saarel); Narva hüdroelektrijaam jne. Siin lõpeb Põhja-Eesti klint ja jõe idakallas on juba Ingeri klindi päralt.

Narva kanjoni sein.

Narva jõeorg ja kaks kindlust Ida ja Lääne piiril.

Narva Hüdroelektrijaam asub juba Ingeri klindil.

Narva bastionid on murtud klinti.