Tallinn klindilõik
Tallinn klindilõik hõlmab linnulennult ca 30 km Põhja-Eesti klindist Kallaste panga ja Maardu klindilahe vahel. Jälgides sügavalt aluspõhjakivimitesse (põhiliselt Kambriumi liivakividesse-savidesse) lõikunud klindilahtede ja -saarte astangujoonte kulgu, on selle lõigu pikkus ligi 90 km. Klindilõigu eripära on eelkõige Suur-Tallinna klindilaht selle mattunud ürgorgude ja klindipoolsaarte, -neemikute ja -saarte labürindis. Suur-Tallinna klindilahe geograafiliseks vasteks on Tallinna laht, mis süüvib poolkaarjalt kuni 7 km ulatuses ja 18 km laiuselt Põhja-Eesti paeplatoosse Suurupi klindipoolsaare (Kallaste pank) ja Lasnamäe klindiplatoo (Suhkrumäe klindineemik) vahelisel alal.
Toompea klindisaar.
14. Harku klindilaht lõikub u 10 km loode-kagu suunaliselt ja kuni 3 km laiuselt paeplatoosse Suurupi klindipoolsaare (Kallaste pank) ning Kakumäe klindineemiku vahemikus. Klindilaht lõikub oma sügavamas osas Tiskre oja suudme lähistel u 140 m amp kristalsesse aluskorda, tema struktuurid on enamjaolt mattunud ja seetõttu reljeefis raskesti jälgitavad. Harku järv jääb ligikaudu Tallinnas Kadaka puiesteeni ulatuva klindilahe keskossa. Klindilaht ise jätkub ka meres, Kakumäe lahe põhjas. Klindilahe edelaosa paesel rannikul eristuvad Rannamõisa, Tiskre, Kallaste, Harku ja Kadaka pank.
Rannamõisa pank.
15. Kakumäe klindipoolsaar eendub 0, 5–1,5 km laiuselt kuni 7 km loodesse Harku klindilahest kirdesse jääval alal. Paest kate klindipoolsaarel puudub ja siin avaneb pinnasekihi all Kambriumi (Tiskre) liivakivi. Kakumäe klindineemik jätkub merepõhjas enam kui 2 km Kambriumi kivimitest (liivakivi, sinisavi) seljandikuga. Üle Veskimetsa (Tallinna Loomaaia territooriumi) kulgev rahnuderikas moreenseljandik jälgib samuti Kakumäe klindineemiku kulgu. Kirdest ääristab klindineemikut ligi 5 km ulatuses 5–10 m kõrgune liivakivist (Kakumäe tüüpi) klindiastang.
Klindineemiku tipmises osas taganeb astang kohati kiirusega üle 10 cm aastas, võimsate tormidega on see taganenud korraga isegi enam kui 1 m.
Klindineemiku kaguosas Rocca al Mares on Eesti Vabaõhumuuseum. Viimasest põhja pool on klindiastang kinnisvara arendamise käigus ligi 1,5 km ulatuses murrutuse eest kaitsva müüriga ääristatud.
Kakumäe klindipoolsaare tipp.
16. Kopli klindilaht algab Tallinna lõunaosast Liiva kalmistu lähistelt ja kulgeb sealt üle Lilleküla (Kristiine linnaosa), Merimetsa ehk Stroomi ranna Kopli laheni ja süüvib enam kui 10 km pikkuselt ja kuni 3 km laiuselt Kambriumi liivakividesse-savidesse. Edelast piiritleb Kopli klindilahte Kakumäe klindineemik ja kirdest Kopli neeme suunas kulgev kuni 100 m kõrgune Kambriumi liivakividest-savidest seljandik – Kopli klindineemik. Suudmes kuni 130 m sügavune Kopli klindilaht on mattunud Kvaternaari setete (liivade) alla ja seetõttu pinnamoes raskesti jälgitav.
Kopli klindilahe kirdekaldal paiknevad Vene-Balti, Bekkeri ja Meeruse sadam, mis rajati siis (1912–1917), kui seoses Tallinna Vene sõjalaevastiku põhibaasiks saamisega hakati rajama ka laevatehaseid (Vene-Balti, Bekkeri) sõjalaevade ehitamiseks.
Kopli klindilaht.
17. Kopli klindipoolsaar on Kopli poolsaare selgroog. See kulgeb kaarjalt üle Toompea klindisaare loodesse. Ligi 8 km pikkune ja 1–2 km laiune Kambriumi liivakivist seljandik saab alguse Ülemiste järve väljavoolu kohalt. Seljandik on enamjaolt liiva alla mattunud ning pole vaatamata märkimisväärsele (40–100 m) kõrgusele reljeefis jälgitav. Balti jaamast Koplisse kulgeva trammitee suunas kerkivas maapinnas ja seljandiku lael asuvas imposantses Toompea klindisaares võib selle seljandiku piirjooni siiski hoomata. Kopli klindipoolsaare kirdenõlval on hulk sadamaid (põhjast lõunasse): Katariina kai, Paljassaare sadam, Hundipea sadam, Miinisadam, Peetri sadam, Lennusadam, Kalasadam, Patareisadam, Vanasadam.
Kopli klindipoolsaare tipp ja Balti Laevaremonditehas.
18. Toompea klindisaar kõrgub Kopli klindipoolsaare lael. See on Tallinna ajalooline keskus. Umbes 7 ha (400 x 250 m) suurune Toompea klindisaar jääb Põhja-Eesti paelavast u 1,5 km loodesse ja on sellega ühendatud kuni 0,5 km laiuse laugenõlvalise liivakivist seljandikuga. Läänest, põhjast ja idast ääristab Toompea klindisaart u 1,5 km ulatuses kuni 25 m kõrgune astang. Selles avanevad kivimid Ordoviitsiumi lubjakivist kuni Kambriumi liivakivini. Ligikaudu Lindamäe ja Harjuvärava mäe joonel kulgev klindisaare lõunanõlv on laugem ja mattunud.
Toompea klindisaar kerkis Balti jääjärvest umbes 10 000 aasta eest ja inimasustus jõudis siia 5–6 tuhande aasta eest. Umbes 3000 aasta eest rajasid Iru linnamäelt tulnud muinaseestlased siia oma linnuse Litna või Lidna (vene kroonikates Kolõvan; viikingitel Lindanäs või Lyndanise).
Toompea klindisaar.
19. Ülemiste klindilaht (suudmes u 3 km lai ja kuni 80 m sügav) kulgeb üle Tallinna sadama merre. Ülemiste klindilahest läände jääb Kopli klindipoolsaar ja itta Lasnamäe klindiplatoo. Klindilaht on mattunud ega ole seepärast pinnamoes jälgitav. Ülemiste klindilahe teljeks oli ennemalt selle kohal voolanud Härjapea jõgi. 1688. aastal oli sellel lühikesel (kuni 2 km) jõekesel 8 vesiveskit, kus jahvatati jahu ja püssirohtu, saeti laudu ja sepistati vaske (vasekoda). Härjapea jõel asunud Jaani seegi vesiveskit mainitakse (1279) kui veskit, mis "juba ammustest aegadest on seegile kuulunud".
Mälestust Härjapea jõest kannavad Jõe tänav selle kunagisel alamjooksul ja Tiigiveski park.
Ülemiste klindilaht kulgeb siit Tallinna sadama suunas.
Tallinna sadama alt kulgeb Ülemiste klindilaht.
20. Merivälja klindilaht algab Muuga aedlinna lähistelt ja kulgeb sealt enam-vähem paralleelselt Lasnamäe ja Iru klindiplatoosid ääristavate klindiastangutega 5–6 km lääne suunas. Suudmes (mererannal Pirita jõe suudme kohal) on klindilaht u 2 km laiune ja lõikub kuni 150 m sügavuselt aluspõhja kivimitesse kuni kristalse aluskorrani. Merivälja klindilaht on enamjaolt mattunud ega ole seetõttu reljeefis jälgitav. Paremini eristuvad sellel foonil Lasnamäe ja Iru klindiplatood ühelt ja Viimsi klindisaart teiselt poolt ääristavad astangud. Merivälja klindilahe kohale jäävad nii Metsakalmistu kui ka Pärnamäe kalmistu, osaliselt ka Mähe ja Merivälja elamurajoonid.
Kusagil siin kulgeb Merivälja klindilaht.
21. Ülemiste klindiplatoo hõlmab u 12 km paeplatoost Vana-Mustamäe (Tähetorni tänava) ja Tartu maantee vahemikus. Liiva alla mattunult kulgeb see üle Nõmme, Rahumäe, Järve ja Järvevana tee kuni Tartu maanteeni. Neil liivavallidel on olnud oluline osa Ülemiste järve (pindala 9,6 km2) tekkel.
Lindakivi Ülemiste klindiplatool Ülemiste järves.
22. Lasnamäe klindiplatoo hõlmab u 6 km klindist Tallinnas Tartu maantee ja Pirita klindioru vahemikus. 40–52 m ümp tasemel olevat paeplatood ääristav klindiastang eendub kuni 2 km loodesse. Tipmises osas moodustab see kuni 1 km laiuse ja 0,5 km klindijoonest eenduva Suhkrumäe klindineemiku. Pae murdmisest on Lasnamäe klindiplatoole jäänud ligi 1,5 km2 vanu paemurde. Siit on oma nime saanud ka Lasnamäe ehituspaas, Tallinna ja Põhja-Eesti tuntuim ehituskivi.
Lasnamäe klindiplatood ääristab põhjakaarest u 10 km ulatuses 20–30 m kõrgune osaliselt mattunud või lamendunud Kambriumi–Ordoviitsiumi astang, mis on paremini välja kujunenud Lauluväljakust idas.
Lasnamäe linnaosa ühendab kesklinnaga paeplatoosse murtud kanal – Laagna tee. Lauluväljaku lähistel lõikub paeplatoosse Hundikuristiku oja u 200 m pikkuse ja kuni 20 m sügavuse kanjoni ning kuni 5 m kõrguse Hundikuristiku joastikuga.
Lasnamäe klindiplatoo Suhkrumäel.
23. Pirita klindiorg, mis eraldab Lasnamäe klindiplatood Iru klindipoolsaarest, on u 10 km pikk ja kuni 25 m sügav. Pirita klindioru kallastel paljanduv Lükati kihistu sinisavi kuulub kuni 530 mln aasta tagusesse aega (Alam-Kambriumisse). Pirita jõeoru äärsel neemikul asub Iru linnamägi, kus 8.–5. sajandil eKr oli muinaseestlaste kindlustatud asula ja 5.–10. sajandil ka linnus.
Iru linnamägi.
24. Iru klindiplatoo paelava on tasemel 35–40 m ümp ja see hõlmab u 4 km Pirita klindiorust idas. Klindiplatoo põhjapiiriks on osaliselt mattunud ja mõnevõrra lamendunud, kuid reljeefis siiski hästi jälgitav kuni 30 m kõrgune astang ja idapiiriks Muuga klindilaht. Iru klindiplatool on valitsejaks karmivõitu tööstusmaastik ja selle lääneserval asub Iru soojuselektrijaam.
Iru soojuselektrijaam Iru klindiplatool.
25. Viimsi klindisaar on väike (u 2 km2) kolmnurkse põhiplaaniga klindisaar Merivälja ja Muuga klindilahe vahelisel alal. Klindisaare paeplatoo on tasemel u 51 m ümp. Klindisaart ääristav astang on järsem ja kõrgem (kuni 20 m) klindisaare lääne- ja kirdeosas. Klindiastangu idanõlva liivakivis on mitmeid väiksemaid koopaid. Klindisaare läänenõlval asuvad Tallinna lähiümbruse eksklusiivsemad elurajoonid – Haabneeme, Miiduranna ja Viimsi.
Viimsi klindisaar..
26. Muuga klindilaht on Muuga lahe jätk maismaal. Sellesse suubub Maardu järvest algav ovraag – Kroodi org. 1893. aastal laskis Maardu mõisnik veetaseme reguleerimiseks ojale vesivärava ehitada. Järgmisel aastal avas keegi vesivärava ja valla pääsenud vesi purustas tammi ning uhtus pinnasesse ligi 2 km pikkuse ja u 10 m sügavuse sälkoru. 1939. aastal pais taastati. Muuga klindilahe lõunakaldal asub Eesti suurim (kuni 80% Eesti sadamate kaubakäibest) ja sügavaim (sadama akvatooriumi suurim sügavus on kuni 18 m) Muuga sadam.
Muuga klindilaht kulgeb Maardu järve suunas.
