Eessõna

Kõigepealt oli sõna

Põhja-Eesti klint – kus ja mis see on?

Põhja-Eesti klindi tekkest

Põhja-Eesti klint osana Balti klindist

Teised sarnased maailmas 

Kivimitest klindil

Klindimets

Joad ja joastikud

Looduskaitsealad

Põhja-Eesti klindi alalõigud

Loode-Eesti klindilõik

Lääne-Harju klindilõik

Tallinn klindilõik

Ida-Harju klindilõik

Lahemaa klindilõik

Lääne-Viru klindilõik

Ida-Viru klindilõik

Vaivara klindilõik

Kasutatud kirjandus

Lääne-Viru klindilõik

Lääne-Viru klindilõik hõlmab u 60 km Palmse ja Pada oru vahemikus. Klindilõigule on iseloomulik kõrge (üle 60 m ümp) paeplatoo suhteliselt sirgjooneliselt kulgeva lauge ja osaliselt mattunud paeastanguga. Viimast ääristab 2–3 km laiune ja kuni 35 m kõrgune Kambriumi terrass.


Lääne-Viru klindilõik Sagadi klindiplatool.

41. Sagadi klindiplatoole kuulub u 16 km Palmse ja Vihula vahemikus. Paeplatoo on siin valdavalt 60 ja enam meetrit ümp. Altja teeristi läheduses on Põhja-Eesti klindiplatoo kõrgeim punkt, st 67 m ümp. Klindiplatood ääristav Ordoviitsiumi astang (paeastang) on suhteliselt lauge, kuid reljeefis siiski jälgitav. Paeplatoo äärest 2–3  km põhja pool ja sellega enam-vähem paralleelselt  kõrgusel 45–20 m ümp kulgeb Kambriumi terrass. Klindiplatoo äärel asub Sagadi mõisakompleks.


Sagadi mõis.

42. Vihula klindilaht, mis peagi oruks kitseneb, lõikub Vihula mõisa kohal kiilukujuliselt ja kuni 2 km ulatuses paeplatoosse. Klindioru nõlvadel paljandub fosforiidilasund. Muljetavaldav on ka orus paisjärve kaldal asuv mõisakompleks.


Vihula mõis Vihula klindilahes..

43. Karula klindipoolsaar eendub Vihula ja Noonu vahemiku 3,5 kilomeetril poolkaarjalt kuni 2 km paeplatoost. Karula mõisa juures pöördub klindiastang järsult kuni 4 km ulatuses lõunasse. Kuid Kambriumi terrass kulgeb endistviisi ida–lääne suunaliselt ja nii suureneb ka terrassi laius kuni 6 kilomeetrini.

44. Kandle klindiplatoo Noonu ja Aaviku vahemikus kulgeb u 5 km üsna sirgjooneliselt. Kambriumi terrassi laius on siin u 5 km. Klindiplatoole nimeandjaks on Kandle mõis.


Kandle klindiplatoo.

45. Varangu klindilaht lõikub Varangu mõisast põhja pool ligi 3 km laiuselt paeplatoosse ja jätkub lõunas kuni 2 km Selja kanjonoruga. Viimase kaldaneemikul oli 11.–13. saj. Varangu Veskikantsi nime kandnud muinaseestlaste linnus.


Vaade Selja jõe orule ja Varangu Veskikantsile.

46. Selja-Kaliküla klindiplatoo hõlmab u 7 km klindiplatoost Varangu ja Toolse klindilahe vahemikus. Paeplatoo on siin valdavalt tasemel 60 m ümp. Klindiplatood ääristab põhjakaarest ligi 15 m kõrgune lauge paeastang. Klindiplatoo jalamil väikesel sinisavist põndakul asuvad Toolse ordulinnuse varemed.

Toolse klindilaht lõikub klindiplatoosse Selja–Kaliküla klindiplatoo ja Korismäe klindineemiku vahemikus. Piki klindilahe lääneserva kulgeb 12 km pikkune ja 100–300 m laiune Toolse klindiorg.


Selja-Kaliküla klindiplatoo.

47. Korismäe klindineemik (u 1 km2), kus asub Kunda Korismäe linnaosa, eendub Toolse ja Kunda klindilahe vahel. Selle paelava on tasemel 50–55 m ümp. Klindineemikut ääristab põhjakaarest kuni 10 m kõrgune lauge ja osaliselt mattunud paeastang. Klindineemiku ette jääb Kronkskallas, st kuni 35 m kõrgune liivakivist astang. Kronkskalda ees mere ääres on Kunda sinisavi karjäär.


Kunda. Tagaplaanil Korismäe klindineemik ja linnaosa.


Kronkskallas.

48. Kunda klindilaht, mis suudmes on kuni 2 km lai, kitseneb Linnuse küla kohal ja läheb üle kuni 25 km pikkuseks Kunda ürgoruks. Hiiemäe kohal tammistab Kunda klindilahte poolkaarjalt kuni 15 m kõrgune kruusast-munakatest vall – Hiiemägi.  See hoidis kuni 4900 aasta taguse ajani ülal Kunda järve. Järve väikesel saarel ehk Lammasmäe nime kandval rändpankal on avastatud Balti klindi äärse ala vanima (u 9000 aastat)  inimasustuse jäljed. Kanjonis asub Eesti ja Baltimaade vanim (ehitatud 1893. aastal) hüdroelektrijaam. Linnuse asulas paiknes ennemalt Kunda mõis ja siin alustati (aastal 1860) ka tsemendi tootmist.


Kunda hüdroelektrijaam Kunda kanjonis.

49. Malla klindiplatoole kuulub u 10 km Kunda ja Pada klindilahe vahelisest alast. Enam kui 60 m ümp kõrguvat klindiplatood ääristab põhjakaarest u 1 km laiuse ja kuni 35 m kõrguse Kambriumi terrassiga klindiastang. Kongla oja kohal lõikub paeplatoo põhjaserva u 2 km ulatuses ja kuni 15 m sügavuselt Kongla klindiorg. Klindiplatoo serval on Malla mõisakompleks.  


Malla mõis Malla klindiplatoo äärel.


Malla klindiplatoo.

50. Pada klindilaht süüvib  klindiplatoosse u 2 km ulatuses ja seda ligi 1,5 km laiuselt. Koila külast lõunas kitseneb Pada klindilaht Pada klindioruks. Viru-Nigulast idas lõikub Pada klindiorgu kuni 30 meetrise vertikaalse amplituudiga Aseri tektooniline rike. Tallinna–Narva maanteest lõuna pool, klindioru kaldaneemikul asus 10.–11. sajandil muinaseestlaste linnus.


Pada klindiorg..