Lahemaa klindilõik
Lahemaa klindilõik – see on u 70 km klindist Muuksi klindineemiku (Oldoja) ja Palmse klindioru vahemikus. Klindilõigule on iseloomulik osaliselt või täielikult mattunud, tugevasti liigestatud ja merest eemaldunud laugevõitu klindiastang. Ordoviitsiumi (lubjakivi) ja Kambriumi I (liivakivi) astangut eristab 2–3 km laiune, sügavalt liiva alla mattunud Kambriumi terrass.
34. Muuksi klindineemik eendub Kahala klindilahestiku ja Pudisoo klindilahe vahel paeplatoost ligi 5 km ja seda kuni 1 km laiuselt. Klindiplatoo on klindineemikul tasemel 48–52 m ümp. Klindineemikut ääristava Kambriumi–Ordoviitsiumi astangu kõrgus on suurim (kuni 30 m) neemiku kirdenõlval, kus I aastatuhande teisest poolest e.m.a kuni viikingiaja lõpuni (11. saj.) asus muinaseestlaste kolmnurkse põhiplaaniga linnus. Kolmest küljest kaitses linnust looduslik järsak – klindiastang, neljandast aga kaarjas vall.
Muuksi klindineemik.
Pudisoo klindiorg süüvib Muuksi ja Kolga klindineemikute vahel ligi 12 km paeplatoosse. Pudisoo jõgi voolab alamjooksul klindioru kirdenõlval. Klindioru laius suudmes on u 1 km ja sügavus ligi 100 m. Juminda poolsaare lääneküljel kulgeb Pudisoo klindioru jätkuna Põhja-Eesti klindivööndi mattunud ürgorgudest sügavaim Kolga-Aabla ürgorg, mis lõikub Kolga-Aabla kohal tasemel 150 m amp kristalsesse aluskorda.
Vaade Pudisoo klindiorule.
35. Kolga klindineemik eendub Pudisoo (läänes) ja Liidikõrve (idas) klindilahe vahel kuni 1 km laiuselt ligi 3 km põhja suunas. Klindineemiku paeplatoo lasub 42–51 m ümp. Selle keskosa on kõrgem, õhukese (valdavalt alla 1 m) moreenikihi all avanevad Ordoviitsiumi lubjakivid. Põhjakaarest ääristab klindineemikut osaliselt mattunud laugevõitu ja kuni 10 m kõrgune Kambriumi–Ordoviitsiumi astang.
Liidikõrve klindilaht süüvib kuni 4 km laiuselt ja kuni 3 km kagu suunas paeplatoosse Kolga klindineemiku ja Kolgaküla klindipoolsaare vahel. Kuni 30 m sügavuse klindilahe keskossa jääb rahutult rannavallide vahel heitleva Pudisoo jõe ülemjooks (Pärlijõgi). Klindilaht on küll valdavalt liiva alla mattunud, kuid oma äärmises kaguosas, Loksa maanteest loodes, on selle kontuurid reljeefis mõningal määral jälgitavad. Punsu peakraavi kohal on Liidikõrve klindilaht tammistatud kuni 10 m kõrguse Litoriinamere rannavalliga.
Kolga klindineemik ja kloostri varemed esiplaanil ning mõis tagaplaanil.
36. Kolgaküla klindipoolsaar on 4–5 km loodesse eenduv, 1–1,5 km laiune paeplatoo, mille tipmises osas, u 40 m ümp eendub sellest väike (ligi 1,5 km2) Kambriumi liivakivist terrass. Kolgaküla klindipoolsaare 50 m ümp paelaval avanevad õhukese (alla 1 m) pinnasekihi all Ordoviitsiumi lubjakivid. Klindipoolsaare põhjanõlv, mida ääristab kuni 10 m kõrgune ja kohati lamendunud ning osaliselt mattunud astang, on järsem ja reljeefis jälgitav, samas on aga klindipoolsaare edelanõlv lamedam ja mattunud. Kolgaküla klindipoolsaare laelt Kolgaküla rahvamaja juurest avaneb suurepärane vaade Põhja-Eesti klindivööndile ja Kõrvemaa sinavatele metsadele.
Vaade Kolgaküla klindineemikult.
37. Valgejõe klindilaht, mis läheb lõuna pool üle enam kui 50 km pikkuseks Valgejõe klindioruks, algab Parksi külast (Vasaristi oja suudmest) põhja poolt ja kulgeb sealt 1–5 km laiusena üle Lohja järve ja Juminda poolsaare loodesse. Klindilahe sügavus on kuni 150 m. Tänapäevane Valgejõe org jälgib ürgorgu üksnes Nõmmeveskist põhja pool. Nõmmeveskil murrab Valgejõgi läbi paeplatoo edelanõlva ürgorgu enam kui 15 m sügavuse kanjoniga. Siin on jõel 1,2 m kõrgune juga. Valgejõe klindilahe lõunakaldalt klindiorgu laskuval Vasaristi ojal on kolme astmega Vasaristi joastik.
Joaveski klindineemik, mis on enamasti liiva alla mattunud ja reljeefis raskesti eristatav, hõlmab paar ruutkilomeetrit Valgejõe ja Loobu klindioru vahel. Üksnes Joaveskil ja Nõmmeveskil, seal, kus Loobu ja Valgejõgi oma ürgorgudesse laskuvad, paljanduvad aluspõhjakivimid. Loobu jõel on Joaveskil u 150 meetrisel lõigul kaheksa 0,5–1 m kõrgust astangut (Joaveski joastik), millega jõgi laskub enam kui 5 m.
Valgejõe kanjon Nõmmeveskil.
Valgejõe org.
38. Loobu klindiorg on u 30 km pikk ja enamasti mattunud. Loobu jõe tänapäevast kulgu jälgib org üksnes suudmealal 2–3 km ning siis 15 km Viitna järvedest (Kõrvemaa rikkevööndist) lõuna pool. Enamasti kulgevad tänapäevane ja ürgorg enam-vähem paralleelselt, kusjuures esimene jääb teisest 1–2 km lääne poole. Kuni 500 m laiuse ja laugenõlvalise ürgoru sügavus paeplatool on 20–30 m, kuid klindilt laskudes suureneb see kiiresti 40–50 meetrini.
Loobu jõgi Porgastes.
39. Ilumäe klindipoolsaar eendub Loobu ja Palmse klindioru vahel kuni 7 km loodesse ja seda 2 km laiuselt. Klindipoolsaart, mille paeplatoo on 55–65 m ümp, ääristab põhjakaarest lamendunud terrassidega klindiastang, kus levivad kultuuristatud lage- ja põõsaslood ja õhukese (alla 1 m) pinnasekihi all avanevad Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivid. Tõugu külast kirdes on klindiplatoo äärest lahti murdunud ja ligi 25 m alla, Eru klindilahe suunas libisenud u 20 ha suurune hiidpangas.
Klindiastangu veerel seisab Ilumäe kabel, mille akendel on 14 koopiat (1729. aastast pärit originaalid on Rakvere muuseumis) Palmse mõisarahva ja kohalike talupoegade vitraažvappidest.
Ilumäe klindipoolsaar Vatkul.
40. Palmse klindiorg lõikub klindiplatoosse Palmse mõisast põhja pool Oruveski paisjärve kohal. Ligi 1 km laiuse klindioru sügavus suudmes on u 90 m. Kagusse suunduv ja kiiresti nii sügavust kui laiust kaotav mattunud klindiorg pöördub Viitnast põhja pool lõunasse ja ühineb järvede taga Loobu ürgoruga. Palmse klindioru suudme vasakul kaldal asub Palmse mõisakompleks: mõisa hoonestik asub klindioru paesel kaldapealsel, park ja paisjärved aga oru kohal.
Oruveskist u 1 km põhja pool Muike oja suudmes laieneb Palmse klindiorg kuni 2 km laiuseks Eru klindilaheks, mis kulgeb loodesse, diagonaalselt üle tänapäevase Eru lahe ja Pärispea poolsaare põhjaosa. Viinistust läänes jaotab 50–60 m kõrgune aluspõhjaline seljandik sügavalt mattunud klindilahe kaheks. Eru lahe all lõikub klindilaht aluskorra kivimitesse, nii et Pärispea poolsaare kohal küünib selle sügavus juba 140 meetrini. Eriti järsk ja kõrge (kuni 150 m) on mattunud klindilahte ääristav astang Vatku–Muike klindipoolsaare põhjaosas.
Palmse mõis Palmse klindioru veerel..
