Kasutatud kirjandus
Aaloe, A. & Miidel, A. 1967. Eesti pangad ja joad. Eesti Raamat, Tallinn, 72.
Bekker, H. 1919. Paeseina profiil Martsal. Eesti paeseina geoloogiline ülevaade. Odamees, Tartu, 24.
Doss, B. 1913. Über die Herkunft des Naturgases auf der Insel Koksär im Finnischen Meerbusen nebst Bemerkungen über die Entstehung der Insel. Zbl. Miner. 19, 601–610.
Eichwald, E. 1840. Kurze Anzeige einer geognostischen Untersuchung Ehstlands und einiger Inseln der Ostsee. Die Urwelt Russlands, durch Abbildungen erläutert. St. Peterburg. Heft 1, 1–24.
Einasto, R. 1996. Pakri paekallas on Ontika omast madalam, kuid …Eesti Loodus 8, 245–256.
Einasto, R. & Saadre, T. 1991. Põhja-Eesti paekallas. Eesti Loodus 12, 690–695.
Fischer, J. 1778. Versuch einer Naturgeschichte von Livland. Leipzig, 1–40.
Giere, W. 1932. Morphologie der estländischen Nordküste. Köningsberg, Reihe Geogr. 6, 1– 119.
Gembel, A. V. & Nilson, O. A. 1959. Balti (Ordoviitsiumi) klindi tekkest (vene keeles). Proceedings of Geographical Society of USSR 91/4.
Giere, W. 1932. Morphologie der estländischen Nordküste. Köningsberg. Reihe Geographie 6, 1–119.
Granö, J. G. 1922. Die landschatlichen Einheiten Estlands. Loodus, Tartu.
Grewingk, C. 1861. Geologie von Liv- und Kurland mit Inbegriff einiger angrenzenden Gebiete. Arch. Naturk. Liv-, Est- u. Kurl. Ser. 1, 2, 479–776.
Gutslaff, J. 1648. Observationes Grammaticae circa linguam esthonicam. Lepajõe, M (ed.) Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10/ 1998, 340 pp.
Gäbert, C. 1926. Der Obolensandstein, ein estländisches Rohphosphat. Zeitschrift für praktische Geologie 34, 67–72.
Hausen, H. 1922. Zur Frage der Bewegundsrichtungen des abschmelzenden Landeises im Ostbaltikum. Zentralblatt für Mineralogie, Geologie und Paläntologie 83.
Helmersen, G. 1856. Die regelmässige Zerküftung des Kalksteins der unter silurischen Formation an der Küste Estlands und seine Zerstörung durch die Brandung. Vorkommen von Asphalt in dieser Formation. Bull. cl. phys.-math. Acad. Sci. St.-Petersb. XIV, 212–217.
Hofmann, E. 1838. Geoloogilisi tähelepanekuid Dorpat Abo reisilt (vene keeles). Gor. žurn. 1938/1, 64–121.
Holm, G. 1886. Bericht über geologishe Reisen in Estland, Nord-Livland und im St.-Petersburger Gouvernement in den Jahren 1883 und 1884. Verh. Russ. Miner. Ges., Ser. II, XXII, 1–31.
Hupel, A.W. 1777. Topographische Nachrichten von Liv- und Estland. Bd II. Riga.
Jentzsch, A. 1914. Die südliche Fortsetzung des finnisschen Schildes. Z. Dtsch. geol. Ges. Monatsber.8/11, 371–378.
Kalda, A. 1958. Laialeheliste metsade kaasaegne levik Eesti NSV-s. TRÜ Toimetised 64. 102–114.
Kink, H., Miidel, A., Raukas, A., Vaher, R. 2003. Balti klint loodusmälestisena. Rmt: Pirrus, E. (toim.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Tartu–Tallinn, 110–115.
Kupffer, A. 1865. Bericht über eine geologische Reise längs der Meeresküste Estlands. Balt. Wschr. 46 & 47, 811–818.
Kupffer, K. 1907. Die nacheiszeitliche Entwicklung der Ostseeländer. Naturf. Ver. Riga, 251-256.
Künnapuu, S. 1958. Põhja-Eesti klindi kujunemisest. Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1958. ENSV TA. Tallinn, 41–47.
Lippmaa, T. 1935. Eesti geobotaanika põhijooni. Acta Instituti et Horti Botanici Univ. Tartuensis A 28, 4, 151.
Luha, A. 1924. Virumaa paekallas. Geoloogiline ülevaade. Rmt: Virumaa, Rakvere, 292–314.
Malahovski, D. & Greisler, E. 1987. Balti-Laadoga klint (vene keeles). Geomorpholgy I.
Markov, K. K. 1931. Leningradi regiooni loodeosa reljeefi areng (vene keeles). GGRU toimetised, 117.
Menaker, B. 1940. Balti klindi tekkest (vene keeles). Üleliidulise Geograafia Ühingu Toimetised 72/2.
Mickwitz, A. 1907. Die Stratigraphie und Topographie des Bodens des Finnisschen Meerbusens. Bull. Acad. Sci. St.-Petersb., Ser. VI, 16, 699–702.
Miidel, A. 1991 . Pankrannik ja joad. Eesti Loodus 8, 320–321.
Miidel, A. 1992. Balti klindi tekkest. Eesti Loodus 2, 76–81.
Miidel, A.(ed.)1997. ProGeo´97 in Estonia. Proceedings Geological Survey of Estonia. Tallinn. 83.
Miidel, A. 1997. Escarpments and waterfalls. In: Raukas, A. & Teedumäe, A.(eds.). Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Tallinn, 391–395.
Miidel, A. 1997. Escarpments and waterfalls. In: Raukas, A., Teedumäe, A. (eds.). Geology and Mineral Ressources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn, 391–394.
Miidel, A. & Raudsep, R. 1999. Põhja-Eesti paekallas kui maailma looduspärand. North-Estonian klint as world natural heritage. Eesti Loodus 1, 20–22.
Miidel, A. & Raukas, A. 2005. Slope processes at the North Estonian Klint. Proc. Estonian Acad. Sci. Geol. 54/4, 209–224.
Možajev, B. N. 1973. Vene lava loodeosa tektoonika (vene keeles). Nedra, Leningrad. 123.
Murchison, R. I. 1844. Über die allgemeinen Beziehungen zwischen den älteren paleozoischen Sedimenten in Skandinavien und den Baltischen Provinzen Russlands. St. Peterburg. Verh. Russ. Miner. Ges., 190–216.
Orviku, K. 1926. Rändpangaseid Eestis. Loodusuurijate Seltsi Aruanded 33, 48–56.
Orviku, K. 1930. Die Glazialschollen von Kunda-Lammasmägi und Narva Kalmistu. Loodusuurijate Seltsi Aruanded XXXVI, 3/4, 174–179.
Orviku, K. 1974. Eesti mererannikud (vene keeles). ETA Toimetised, Tallinn. 112.
Overeem, I., Weltje, G., Bishop-Kay, C.,Kroonenberg, S. 2001. The late Cenozoic Eridanos delta system in the Southern North Sea Basin: a climate signal in sediment supply? Basin Research 13, 293–312.
Overeem, I., Kroonenberg, S. G. 2002. De Amazone in de Noordzee. Natuur & Techniek, Jaanuari 2002.
Ozersky, A. 1844. Geognostischer Umriss des Nordwestlichen Estlands. Verh. Russ. Miner. Ges., 105–164.
Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tartu Ülikooli Botaanika ja Ökoloogia Instituut, Tallinn. 297.
Paal, J., Vellak, K., Ingerpuu, N.2005. The species composition of Estonian klint forests, their composition and their correlation with the main soil parameters. Forest Studies XXXV, 104–132.
Paatsi, V. 1995. Kust tuli klint eesti keelde? Eesti Loodus 8.
Ramsay, W. 1910. Suomenlahden ja Laatokan syvyskartta. Suomen Kartasto. Karttalehti 11.
Ramsay, W. 1929. Niveauverschiebungen, eisgestaute Seen und Rezession des Inlandeises in Estland. Helsingfors, Fennia 52.
Rathelf, K. 1852. Zur Verständingung in Betreff meiner orographischen Skizze von Liv-, Est- und Kurland, ein geographische Versuch. Reval, 219.
Raukas, A. 2004. Klint. In: Schwartz, M. (ed.). Encyclopedia of Coastal Science. Kluwer Academic Publishers B. V. Dordrecht, 723–725.
Raukas, A., Tavast, E. & Vaher R. 1988. Some structural and geomorphological aspects of recent crustal movements in Estonia. Geodynamics 10, 295–300.
Raukas, A. & Vaher, R. 1981. Tektoonika osast Eesti aluspõhja reljeefi ja nüüdispinnamoe kujundamisel. Rmt: Settekivimid ja tektoonika. Talllinn, Valgus, 6–22.
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and mineral resources of Estonia. Tallinn, Estonian Academy Publishers, 436.
Rose, G. 1938. G. Rose geoloogilisi märkmeid reisil Dorpatist Siberisse (vene keeles). Gor. Žur. 1938/II, 24–34.
Schmidt, 1865. Untersuchungen über die Erscheinungen der Glazialformation in Ehstland und auf Oesel. Bull. Acad. Sci. St-Petersb. VIII. 4, 339–368.
Schmidt, F. 1885. Blicke auf die Geologie von Estland und Oesel. Reval, 1–33.
Schrenk, A. 1854. Übersicht des oberen Silurischen Schichtensystems Liv- und Ehstlands, vornämlich ihrer Inselgruppe. Arch. Naturk. Ehst-, Liv. u. Kurl., ser. 1. 1–112.
Scupin, H. 1928. Diluviale Orogenese im Ostbaltikum. Zetralblatt für Mineralogie, Geologie und Paläntologie, Stuttgart, 300 –304.
Severgin, V. M. 1803. Ülestähendused reisist Vene riigi lääneprovintsidesse 1802. aastal (vene keeles).
Soesoo, A. & Miidel, A. 2006. Põhja-Eesti klint. GeoGuide Baltoskandia, Tallinn.
Sokolov, V. 1844. Geognostiline reis Balti kubermangudes (vene keeles). Gor. Žur. 1844/I, 313–348.
Spekke, A. 1961. The Baltic Sea in Ancient Maps. Stockholm.
Strangways, W. 1821. Geological Sketch of the Environs of Peterburg. Trans. Geol. Soc. London, vol. V, 392–458.
Suuroja, K. 2000. Balti klint. Loodus 1, 44–51.
Suuroja, K. 2003. Balti klint loodusmälestisena. Rmt: E. Pirrus (toim.) Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Tartu-Tallinn. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 19–38.
Suuroja, K. 2004. Kiviaabits. Eesti kivimid. Geotrail, Tallinn.
Suuroja, K. 2004. Põhja-Eesti pangad. Ilo, Tallinn, 192 lk.
Suuroja, K. 2005. Põhja-Eesti klint. Eesti Geoloogia Keskus, Tallinn, 220 lk.
Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbolina. KKM. Tallinn, 196 lk.
Suuroja, K. 2008. Balti klint – loodus ja ajalugu. GeoTrail. Tallinn. 216 lk.
Suuroja, K., Kirsimäe, K., Ainsaar, L., Kohv, M., Mahaney, W. & Suuroja, S. 2002. The Osmussaar Breccia in Northwestern Estonia – Evidence of a ca 475 Ma Earthquake or an Impact? In: Koeberl, C., Martinez-Ruiz, F. (eds.) Impact Markers in the Stratigraphic Record. Springer Verlag. Berlin – Heidelberg. Impact Studies, 333–347.
Suuroja, K. & Suuroja, M., 2005. Eesti 101 loodusimet. GeoTrail. Tallinn. 124 lk.
Suuroja, K. & Suuroja, S. 2000. Neugrund Structure – the Newly Discovered Submarine Early Cambrian Impact Crater. Springer Verlag. Lecture Notes in Earth Sciences 91, 389–416.
Suuroja, K. & Suuroja, S. 2004. The Neugrund Marine Impact Structure (Gulf of Finland, Estonia). In: Dypvik, H., Burchell, M., Claeys, P. (eds.) Cratering in Marine Environments and on Ice. Springer Verlag. Berlin – Heidelberg. Impact Studies, 75–95.
Tammekann, A. 1935. Põhja-Eesti paekaldast. Loodusvaatleja 1, 2–5.
Tammekann, A. 1940. The Baltic Glint. Part I. Morphography of the Glint. Publicationes Instituti Universitatis Tartuensis Geographici. 24,103.
Tavast, E. & Raukas, A. 1982. Eesti aluspõhja reljeef (vene keeles). Tallinn, 195 lk.
Teichert, C. 1927. Der estländische Glint. Frankfurt. Natur und Museum 57.
Tuuling, I. 1998. Shiphorne geophysical study of an Ordovician–Silurian carbonate platform, Farå – Hiiumaa area, northeastern Baltic Sea. Meddelanden Stockholms Universitets för Geologi och Geokemi. Thesis. Stockholm.
Tuuling, I. 2008. Kuidas on tekkinud Balti klint? Eesti Loodus 9.
Vabar, M. 1961. Kas “glint” või “klint”? Eesti Loodus 2, 122–123.
Varep, E. 1957. Eesti NSV rannikumere hüdrograafilise uurimise ajaloost (kuni 1917. aastani). Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 46.
Vilbaste, G. 1938. Järskranniku moodustisi Põhja-Eestis. Loodusvaatleja 4/5, 114–121.
Vilbaste, G. 1939. Põhja-Eesti rannamoodustisi. Tallinn, 1–24.
