Ida-Harju klindilõik
Klindilõik hõlmab ligi 70 km Maardu (Kroodi oru) ja Muuksi klindineemiku (Oldoja) vahemikus. Klindilõigule on iseloomulik keerulise konfiguratsiooniga, osaliselt mattunud ja ridamisi klindineemikuid, -poolsaari, -saari, -lahtesid ja -orge moodustav klindiastang.
Jägala juga.
27. Kallavere klindipoolsaar eendub Kroodi ja Jägala oru vahelisel alal paeplatoost u 8 km ja seda kuni 5 km laiuselt. Klindipoolsaart põhjakaarest ääristavasse kuni 25 m kõrgusesse astangusse lõikuvad mitmed madalamad (u 10 m) laugepõhjalised klindilahed (Kallavere, Manniva ja Jõelähtme). Ülgasest lääne pool ilmutab end ka sinisavilasundisse murrutatud Kambriumi II astang.
Arvestatava osa (u 5 km2) Kallavere klindipoolsaarest hõlmavad fosforiidi kaevandamisest (1965–1988) jäänud puistangud. 2003. aastast on puistangul Tallinna kaasaegne prügila.
Klindipoolsaare lõunaosas on ulatuslikud alad lageloo all. Jõelähtme karstiala piirkonnas on rohkesti tähelepanuväärseid karstivorme (Kostivere) ja mitmesuguseid arheoloogia- ja ajaloomälestisi (Rebala muinaspõllud, Jõelähtme kalmeväli, väikelohukivid jne).
28. Jägala klindilaht lõikub paeplatoosse loode–kagu suunaliselt ja 2–3 km laiuselt Jõesuu lahest lõunas ning jätkub siis 10–15 m sügavuselt Kambriumi liivakividesse-savidesse lõikunud oruna.
Jägala jõgi laskub paeplatoolt orgu 8 m kõrguse ja kuni 60 m laiuse joaga. Kanjoni suudme juures laskub Jägalasse ligi 1 km pikkuse ja kuni 14 m sügavuse kanjoni ja kümmekonna paese astanguga Jõelähtme jõgi. Linnamäe maalinna (oli I aastatuhandel e.m.a siinse ala keskuseks) kohal tõkestab jõe Linnamäe hüdroelektrijaama (ehitatud 1924. ja renoveeritud 2002. aastal) 10 m kõrgune tamm.
Ruu klidineemik (u 2 km2), mille paeplatoo kõrgus on väljapeetult 32–33 m ümp, eendub klindijoonest poolkaarjalt ligi 1,5 km Jägala klindilahest idas. Klindineemikut ääristab põhjakaarest 10–15 m kõrgune lamendunud, osaliselt tuiskliiva alla mattunud astang.
Vaade Jägala klindilahele.
29. Kaberla–Valkla klindipoolsaar eendub Kodasoo ja Kiiu klindilahe vahelisel alal u 5 km põhja suunas ja seda kuni 6 km laiuselt. Kodasoo klindilaht lõikub paeplatoosse ligi 3 km ja kuni 2 km laiuselt Kaberla külast lääne pool. Klindipoolsaare paeplatoo on tasemel 35–40 m ümp.
Põhjakaarest ääristab klindipoolsaart u 8 km ulatuses 2–3 astmeline astang, kus lisaks Ordoviitsiumi ja Kambriumi astangule eristub mõningatel lõikudel kuni 6 m kõrguse astanguna ka fosforiidilasund (Kallavere kihistu).
Kiiu klindilaht, mis süüvib paeplatoosse kirde–edela suunaliselt ligi 2 km Valkla külast idas, on enamasti mattunud. Kiiu klindilahe läänerannal kulgeb kuni 5 m kõrgune mattunud astang.
Kaberla-Valkla klindipoolsaare paeplatoo.
30. Määpea klindineemik (u 1 km2) eendub Kiiu ja Kuusalu klindilahe vahelisel alal paeplatoost u 1,5 km. Klindineemiku paeplatoo on tasemel 35–38 m ümp. Klindineemikut ääristab põhjakaarest kuni 10 m kõrgune osaliselt mattunud ja mõnevõrra lamendunud astang. Eriti hästi on see jälgitav Määpea pangal Määpea külas.
Määpea klindineemik.
31. Kuusalu klindilaht, mille laius suudmes on ligi 2 km, suundub mattununa Määpea ja Sõitme klindineemiku vahelt Kuusalu asula suunas. Allika farmi lähistel aheneb klindilahe laius järsult ja see muutub reljeefis raskesti jälgitavaks. Kuusalu oja markeerib enam-vähem klindilahe telge. Kuusalu klindilahe päramises osas (0,75 km Kuusalu kirikust põhja pool) asus 10.–11. sajandil muinaseestlaste soolinnus – Pajulinn.
Vaade Kuusalu klindilahele ja Pajulinnale (esiplaanil).
32. Sõitme klindineemik (u 4 km2) eendub paeplatoost kuni 2 km Kuusalu ja Hirvli klindilahe vahel. Põhjakaarest ääristab klindineemikut 5–10 m kõrgune lauge ja osaliselt liiva alla mattunud astang. Klindineemiku paeplatoo on tasemel 34–42 m ümp.
Sõitme klindineemiku ja Tsitre klindisaare vahelt kulgeb keerulise konfiguratsiooniga Kahala klindilahestik. Selle idaosa hõlmab Kahala järvenõgu ehk Kahala klindilaht. Järvenõo põhi süüvib Kambriumi liivakividesse. Suure osa järvenõost täidab madal (suurim sügavus 2,8 m) 3,5 km2-se pindalaga Kahala järv. Väiksemaid lahetaolisi sopistusi on Kahala klindilahte lõunakaarest ääristavas lamedavõitu klindiastangus Kalamäe ja Oldoja lähistel. Oldoja kohalt suundub kuni 1,5 km kagusse Oldoja klindilaht, mis on suudmes kuni 1 km laiune. Loo jõe joonelt Peterburi maantee, st kagu suunas kulgeb mattunud Hirvli klindiorg.
Kahala järv Kahala klindilahestiku kohal..
33. Tsitre klindisaar (u 3 km2) on ringikujuline ja u 2 km läbimõõdus. Selle paelava on tasemel 42–46 m ümp. Põhja-Eesti klindiplatoost eraldab seda Kahala klindilaht (lõunas) ja kuni 400 m laiune ja 1,5 km pikkune Muuksi klindiväin idas. Klindisaare ida- ja lõunaosas on astangud laugemad ning sügavamalt mattunud.
Klindisaare põhjaserva keskossa lõikub sügavalt lühikese sälkoruga Turjekeldri oja, millel asub ka u 6 m kõrguse liivakivist astanguga juga. Nii oja kui juga on nime saanud joaastangualuse Turjekeldri koopa järgi. Legendi kohaselt olla ennemalt olnud siin Vanapagana viinakelder ja joast voolanud sulaselget viina.
Turjekelder..
