Põhja-Eesti klint osana Balti klindist
Balti klint jaguneb astangute iseärasustest lähtuvalt neljaks alalõiguks ehk regionaalseks klindiks. Läänest itta liikudes oleksid need: Ölandi, Läänemere, Põhja-Eesti ja Ingeri klint.
Balti klindi jagunemine alalõikudesks.
1. Ölandi klint (u 150 km) algab saarest ligi 10 km lõuna poolt merepõhjast ja kulgeb sealt piki saare läänerannikut selle põhjatipuni. Klindivööndi laius (vahemaa paeplatoo äärest kuni kristalsete kivimite avamuseni) on Ölandi klindil Kalmari väinas u 10 km. Klindilõigu lõunaosas on klint kaheastanguline ehk nn Degrhamni tüüpi. Viimasele on iseloomulik, et 2–10 m kõrguse Ordoviitsiumi paest astangu ees on 10–20 m kõrguse laugenõlvalise astanguga ääristatud kuni 3 km laiune terrass Kambriumi liivakividest-kiltadest. Klindilõigu põhjaosas on valdavaks 1–15 m kõrgune üheastmeline Ölandi tüüpi Ordoviitsiumi paest astang. Sellist klindiastangut, kus aluspõhja kivimid paljanduksid, on Ölandi klindil u 35 km ja seda enamasti Põhja-Ölandi klindil.
Ölandi klint Hornsuddeni lähistel.
2. Läänemere klint ehk see osa Balti klindist, mis kulgeb Läänemere põhjas, hõlmab u 500 km Ölandi põhjatipu ja Osmussaare vahemikus. Paeplatoo on selle piires enamasti tasemel 10–50 m amp, laskudes üksnes Läänemere keskosas tasemeni 150 m amp. Klindivööndi laius on Läänemere klindil enamasti 2–5 km ja kõrgus 100–160 m. Klindiastangud on merepõhjas laugemad ja rohkem setete alla mattunud kui rannas, ehk sellised, nagu need olid pärast viimase mandriliustiku taganemist.
Klindid Läänemere põhjas.
3. Põhja-Eesti klint on Balti klindi keskne lõik ja hõlmab sellest u 300 km (astangujoont pidi enam kuni 600 km) Põhja-Eestis Osmussaare ja Narva vahemikus. Kui ligi 1200 km pikkusel (astangujoont pidi isegi 1750 km) Balti klindil on paljanduvat astangut kokku vaid u 170 km, siis ligi 135 km sellest langeb Põhja-Eesti klindi arvele. Klindivööndi laius suureneb Põhja-Eesti klindi lääneosa 3–5 kilomeetrilt kuni 40 kilomeetrini idas ja kõrgus enam kui 230 meetrini.
Põhja-Eesti klint Pakri poolsaarel.
4. Ingeri klint on Balti klindi idapoolseim lõik ja hõlmab u 250 km Narva jõe ja Laadoga järve suubuva Sjassi jõe vahemikus. Klindiastang on siin kogu ulatuses mattunud ja enamasti ka lamendunud. Aluspõhjakivimite paljandeid võib kohata vaid klindiastanguisse lõikunud jõgede kallastel. Nime on Ingeri (Ingermanland) klindile andnud A. Tammekann (1940) selles piirkonnas elanud läänemeresoome hõimude (vadjalaste, vepslaste, karjalaste, isurite) ühendnimetuse järgi. Ingeri klindil Koporje lähistel on Balti klindi paeplatoo kõrgeim punkt (kuni 140 m ümp). Suurim (kuni 50 km) on siin ka klindivööndi laius.
Ingeri klint Putilovos.
