Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Õnnehein

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Looduskalender P, 21.07.2019 - 12.12

Sel suvel on mesilased võtnud nõuks mulle mett mitte kätte anda ja iga kord, kui ma meevõtu kavatsusega maale sõidan, on õues vaid tõeline veevõtt. Mesilasema on kaitsva šamaanina järgmise vihmapilve kohale mananud ja aina kallab. Ja siis ma käingi kurva näoga ümber taru, vihmavesi mütsinokast sirisemas ja mõtlen elu üle järele.

Aga elu on mulle kinkinud mesipuude ette endisele põllulapile tõelise elurikkuse. Istutasime Mikuga sellele põllule astelpajud, aga ümber nende kasvab kuival pinnasel nii värvikirev meerikas seltskond, et tuleb määraja kaasa võtta.

Noore kalakotka lennuharjutused

Veebikaamera pildid Sova, LK foorumist

Looduskalender P, 21.07.2019 - 10.10

Täna hommikused lennuharjutused

Täna hommikused lennuharjutused

Täna hommikused lennuharjutused

 

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

 

Seirearuanne: rahvuslooma arvukus on langenud
Avapilt
Aasta Loom P, 21.07.2019 - 10.00
Sisu

 

Keskkonnaagentuuril sai mõnda aega tagasi valmis iga-aastane ulukiasurkondade seirearuanne, milles oli ülevaade antud ka rahvuslooma käekäigust.

 

2018. aasta sügise seisuga oli Eestis kokku 20 hundipesakonda (ehk hundikarja, kus sündisid kutsikad). See teeb 4 pesakonda vähem kui eelmisel aastal. Neist 19 elas mandriosas ning 1 pesakond Saaremaal. Hiiumaal ja Võrumaal seekord pesakondi polnudki, sest 2017.aasta jahihooajal kütiti sealsed karjade juhtemased. Lisaks muutustele pesakondade arvus, näitab ka jäljeindeks huntide arvukuse kahanemist.

 

Kobras parandab inimese tehtud vigu

Postitas Aasta Loom - L, 20.07.2019 - 12.30
Avapilt
Sisu

Pilt on küll suvise aastaaja jaoks liiga talvine,aga Vahur Sepa kopraloo juures sobib meenutada rekordpikkusega 100-meetrist kopratammi Esnal, mille Ingmar Muusikus 2018. aasta veebruaris üles pildistas. Kopra tammid on loomadele-lindudele kui oaasid kõrbes põuasel ajal!

 

 

Kui inimene välja arvata, siis ei suuda ükski teine imetaja elukeskkonda nii tugevalt muuta nagu teeb seda kobras.

 

Kopra tegutsemisjälgi kipume koprakahjustusteks nimetama. Tõsi on, et Eesti oludes sobib piiber elama looduslikel veekogudel. Melioratsiooni ehk maaparandusega kaetud aladelt ja asulatest tuleb ta küttida. Vastasel juhul saab kopra maine inimühiskonna silmis kahjustada ja loomasse hakatakse põlglikult suhtuma.

 

Lillemängude hurm

Kirjutas ja KuKu raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Härjasilm  

Härjasilm  ( www.loodusemees.ee )

Looduskalender L, 20.07.2019 - 12.12

Olen tütre Aotähega järgmisel laupäeval Viljandi folgi õpitoas õpetamas lillemänge nii lastele kui täiskasvanutele. Mänge, mida meie vanaemad oskasid une pealt. Siis kui nutitelefonid olid olemas vaid kõige moodsamates ulmejuttudes ja kus loovat igavust peletati just igasuguste mängudega.

Kummalisel kombel hakkasid lillemängud kaduma juba enne nutitelefonide ilmumist, seda ajal, mil äkki keelati lillede korjamine. On ju tänapäevalgi terve rida inimesi, kes väidavad, et taimede murdmine on loodusele kahjulik.

Kindlasti on, aga inimesel pole võimalik elada päris nii, et kunagi ühegile taimele ei astu ega ühtegi neist ära ei söö. Ja inimesed, kes oma luksuslikes korterites elavad ja justnagu iial ühelegi lillele ega puule liiga ei tee, teevad seda ikkagi kaudselt.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.