Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Sigur

Harilik sigur     Cichorium intybus

Hariliku siguriga on selline lugu, et tegu ei ole meie looduse põlise taimega ja ka looduslikku kooslusesse pole taimed suutnud sulanduda. Kasvukohtadeks jäävad jäätmaad, kõikvõimalikud teede veered ja samuti raudteede või elamute läheduses, kas siis kõrreliste, teelehtede või nurmikate seltsis või lillepeenardel ilutaimena.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Kassisaba

Kassisaba       Veronica spicata

Alates juulikuust õitsevad Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel seal päris tavalised mailased (Eestis kasvab neid paarkümmend liiki), aga õitsemine jõuab lõpukorrale alles septembrikuul.

Kassisabade pikas õisikus avanevad esmalt alumised õied ja nii võib taim õitseda pikalt ning silmailu pakkuda.

Veebikaamera kuvatõmmis Anne, LK foorumis

Kõige noorem kurepoeg X (nimega Iks) lendas iseseisvalt pesasse – tiivad kandsid ja lennujulgust jätkus

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Eile õhtupoolikul libises, kaotas tasakaalu ja kukkus pesapuu ülemistel okstel turninud noorim kurepoegadest

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Fotod Urmas Tartes ja Arne Ader, loodusemees.ee 

Rohetäpikud paarituvad

Rohetäpik       Argynnis paphia

Liblikasuvi on meil tänavu kehvavõitu, aga rohetäpikuid võime metsateedel ja -sihtidel, niitudel või lagendikel veel paari nädala jagu kohata. Iseloomulikult kiire ja liugleva lennuga suured liblikad (tiibade siruulatust 55 kuni 65 mm). Kes korra on rohetäpiku määranud, sellele jäävad liblikad juba kaugelt äratuntavateks. Rohetäpikud on tähelepandavat tüki maad heledama tiibade alakülgede värviga. Sellised rohe-kollakad, hõbejate ristvöötidega.