Pühapäeval, 10. novembril kutsub Tallinna loomaaed kõiki kakuhuvilisi kullimäele isadepäeva tähistama. Kakupäeva puhul viivad loodushariduse spetsialistid läbi ekskursiooni, kus saab kuulda tarkuse ja teadmiste sümboliks peetud öökullide salapärasest elust. Räägime, kuidas kakud nii hästi kuulevad, nii vaikselt lendavad ning arutame, mis teeb ühest kakuisast hea isa. Et ka kakulisi ise tegemistesse kaasa haarata, pakuvad talitajad neile ekskursiooni vältel meelepärast toitu, mille söömist saab kindlasti jälgida.

Uurimiseks on välja pandud erinevad kaku suled ning muu huvitav, mille abil saab oma kakualased teadmised proovile panna. Lisaks saavad nii suured kui väikesed isadepäevalised üheskoos meisterdada endale toreda mälestuse kakupäevast.

Kindlasti olete märganud, et mõnel tammel on aastaläbi lehed küljes. Kui teistel puhutakse nad sügistormi ajal urhates kaugele ära, siis üksjagu puid ei raatsi oma lehti ära anda ja kannavad krõbisevat rüüd ka keset suurt lund.

Sellise tamme – raudtamme või lesetamme alla on tuulisel sügisõhutul päris hirmtav sattuda, sest puulehed justkui sosistavad omavahel. Millest nad räägivad, sellest saavad aru ainult tõelised puukallistajad, aga õnneks on üksjagu pajatusi meie esivanemad oma järelpõlvede jaoks kirja pannud.

Ja üks erilisematest kõneleb nii:

Saaremaa robirohi

Saaremaa robirohi on taimeliik, mida ei leia kuskilt mujalt maailmas peale Saaremaa. Keskkonnaamet kinnitas selle haruldase taime säilimiseks tegevuskava, mille elluviimisel kasvab liigi ja tema kasvukohtade arvukus.

„Saaremaa robirohi on endeem ehk liik, mida leidub maailmas vaid ühel piiratud alal - Eestis. Seetõttu ongi meie kohustus tagada selle haruldase liigi ellujäämine meie looduses,“ selgitas Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Saaremaa robirohi kasvab madalsoodes, allikasoodes või soostunud niitudel ja vajab piisavalt valgust. Täna on meil teada 71 robirohu kasvukohta, mis asuvad kõik Saaremaa lääne- ja loodeosas. Lähima viie aasta kaitse-eesmärgiks on suurendada kasvukohtade arvu 80-ni.

Hooaja lühikokkuvõte

2019. aasta hooajal loendati kokku 2,33 miljonit lindu ehk siis veelinde, sealhulgas kahlajaid ja kajakaid. Arvukaimad rändurid olid mustvaeras Melanitta nigra (0,92 miljonit), aul Clangula hyemalis (0,34), valgepõsk-lagle Branta leucopsis (0,3) ja viupart Anas penelope (0,12). Loendustel osalesid Juho Könönen, Jon Jörpeland, Tarvo Valker, Andrea Maier, Annika Forstén, Antero Lindholm, Jukka Salokangas, Kaarel Võhandu ja Aapo Salmela. Teised osalejad ja abilised on ära toodud 3. novembri postituses.