Kell on kuus minutit üle kaheksa…

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Esimene pesast väljalend, rõngaste järgi UX, kes koorus 29. mail. Noorem jalarõngaga UW koorus 2. juunil.

Lend õnnestus, oli lühike kestes minuti jagu ja maandumine pesale läks esimese korra kohta hästi. Teine väljalend tunni möödudes oli juba päris noorlinnule kohane, eriti maandumine.

Huvitavad ajad tulekul.

EOÜ teadusajakirja HIRUNDO suvine number pakub päris huvitavat lugemist.

Pikk ja põhjalik lugu annab ülevaate lindude sügisrände loendusest Põõsaspea neemel 2019. aastal, mil kokku loendati koguni 2,36 miljonit lindu.

Lisaks lugu haraka pesamaterjali koostisest ja tõhusaimast rukkiräägu püüdmise meetodist teadusetegemise eesmärgil.

Loe Hirundot veebist:

https://www.eoy.ee/hirundo/

Pütipojad on esimesed 8–9 elunädalat lennuvõimetud, samuti ei oska nad liikuda maapinnal. Vees aga ujuvad nad osavalt ning kasvavad kiiresti – viimast vaid juhul, kui jagub toitu.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) pesitseb madalaveelistel väikestel veesilmadel. Mis saab aga poegadest, kui vanemad on valinud viletsa veekogu, näiteks kalatiigi, kus sirguvad suured, poegadele toiduks sobimatud kalad, kes pealekauba söövad pütipoegade eest ära väikesed veeselgrootud?

Harilik näsiniin       Daphne mezereum

Näsiniint peame tundma kuna mürgine on kogu taim ja inimese tapmiseks piisab juba tosina marja manustamisest, aga viljadest allpool.

Hariliku näsiniine viljad valmivad, taimi kasvab hajusalt üle kogu Eesti. Peamiselt segametsade alusrindes, aga sageli ka soostunud kasvukohtadel, eelistades lubjarikkamat ja viljakamat mulda.

Näsiniin on väheharunev, kollakashalli koorega põõsas, mis võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Taime pikliksüstjad lehed on terve servaga paiknedes taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga varrel hõredalt.