Miks on putukad nii väikesed?
Kuidas petta linde?
Keda peame tänama lilleõite eest?

Sellistele ja paljudele teistele küsimustele putukate elust saab vastuseid uuest „Putukaraamatust.” Autorid Tuul Sepp ja Urmas Tartes. Jooniste autor on Inga Tartes.

Aastal 2012 nime „Putukad õhus, maas ja vees” kandnud ja kiiresti läbi müüdud populaarteaduslik raamat on nüüd uues kuues ja uue nimega. Tekst on kaasajastatud, fotod on erksamad, joonised on ehtsad ja algupärased.

„Putukaraamat” on väike retk suurde putukariiki. Nii lapsed kui nende vanemad saavad teha esimest tutvust mitmete Eestis ja ka mujal maailmas elavate putukatega. Kui osata putukaid ja nende toimetamisi märgata, on kogu maailm värvikirevam, mitmekesisem ja põnevam.

Video: LINK

Istusin Vana-Karistes, Viljandimaal oma talu hoovi peal autos ja märkasin eemal õuel toimetavat looma. Esmapilgul arvasin, et tegu šaakaliga kuna nägi ilma sabata kummaliselt välja. Tõin toast kaamera, aga selleks ajaks oli loom juba kaugemale liikunud, aga sain mõne kaadri kaugemalt filmida.

Rebane ehk punarebane        Vulpes vulpes

Torm rebis lehed puudelt ja põõsastelt ning nüüd on väljas kõik see, mis enne nende lehtede varjul oli. Põõsaste küljes säravad nüüd marjad! Erilised rubiinpunased hiilgavad marjad on lodjapuudel, ka pihlakate ja viirpuude punakad marjad on mustavate okste küljes nagu pärlid. Aga aiaveeres on heitnud oma ilusad punased lehed arooniapõõsad ja hiigelsuured mustad silmad passivad meid nüüd sealt.

Kas mäletate, et aroonia on siinmail suhteliselt hiljutine mahlamari. Vaid nelikümmend aastat on temast tehtud kuulsat vale-kirsimahla. See tähendab, et aurutisse pannakse lisaks arooniamarjadele ka kirsilehed ja need annavad mahlale mõnusa kirsilõhna ja maitse.

Rekord nr. 46. Eesti põhjapoolseim linnupesa on Pärispea poolsaare Purekkari neemel leitud hahapesa.

Eesti mandriosa kõige põhjapoolseima linnupesa avastas 1992 aasta kevad-suvel Marek Vahula ja selleks oli Purekkari neemel kibuvitsa põõsas asuv hahapesa.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010. Foto VikipeediA

Rekord nr. 47. Suurim (Assamalla) karstijärv.

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Kui liikudes hoiab rebane oma kena ja kohevat saba rõhtsalt, siis jahipidamise aegu on nimetatu vilka saagi püüdmisel oluliseks abiks saagi tabamisel – rebane oskab saba abil jahil olles keha liikumisi abistada.