Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Miks on putukad nii väikesed?

Postitas Looduskalender - L, 02.11.2019 - 12.12

Miks on putukad nii väikesed?
Kuidas petta linde?
Keda peame tänama lilleõite eest?

Sellistele ja paljudele teistele küsimustele putukate elust saab vastuseid uuest „Putukaraamatust.” Autorid Tuul Sepp ja Urmas Tartes. Jooniste autor on Inga Tartes.

Aastal 2012 nime „Putukad õhus, maas ja vees” kandnud ja kiiresti läbi müüdud populaarteaduslik raamat on nüüd uues kuues ja uue nimega. Tekst on kaasajastatud, fotod on erksamad, joonised on ehtsad ja algupärased.

„Putukaraamat” on väike retk suurde putukariiki. Nii lapsed kui nende vanemad saavad teha esimest tutvust mitmete Eestis ja ka mujal maailmas elavate putukatega. Kui osata putukaid ja nende toimetamisi märgata, on kogu maailm värvikirevam, mitmekesisem ja põnevam.

VIDEO: miks rebane on sabata jäänud?

Postitas Looduskalender - L, 02.11.2019 - 08.08

Video salvestas oma talu hoovil Mati Käära

Video: LINK

 

Istusin Vana-Karistes, Viljandimaal oma talu hoovi peal autos ja märkasin eemal õuel toimetavat looma. Esmapilgul arvasin, et tegu šaakaliga kuna nägi ilma sabata kummaliselt välja. Tõin toast kaamera, aga selleks ajaks oli loom juba kaugemale liikunud, aga sain mõne kaadri kaugemalt filmida.

 

Rebane ehk punarebane        Vulpes vulpes

 

Lugu arooniast

Postitas Looduskalender - R, 01.11.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallrästas arooniamarjaga

Hallrästas arooniamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Torm rebis lehed puudelt ja põõsastelt ning nüüd on väljas kõik see, mis enne nende lehtede varjul oli. Põõsaste küljes säravad nüüd marjad! Erilised rubiinpunased hiilgavad marjad on lodjapuudel, ka pihlakate ja viirpuude punakad marjad on mustavate okste küljes nagu pärlid. Aga aiaveeres on heitnud oma ilusad punased lehed arooniapõõsad ja hiigelsuured mustad silmad passivad meid nüüd sealt.

Kas mäletate, et aroonia on siinmail suhteliselt hiljutine mahlamari. Vaid nelikümmend aastat on temast tehtud kuulsat vale-kirsimahla. See tähendab, et aurutisse pannakse lisaks arooniamarjadele ka kirsilehed ja need annavad mahlale mõnusa kirsilõhna ja maitse.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XI osa

Postitas Looduskalender - R, 01.11.2019 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Hahk pesal

Hahk pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 46. Eesti põhjapoolseim linnupesa on Pärispea poolsaare Purekkari neemel leitud hahapesa.

Eesti mandriosa kõige põhjapoolseima linnupesa avastas 1992 aasta kevad-suvel Marek Vahula ja selleks oli Purekkari neemel kibuvitsa põõsas asuv hahapesa.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010. Foto VikipeediA

Rekord nr. 47. Suurim (Assamalla) karstijärv.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.