Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Tiivad kannavad - esimene lend

Postitas Looduskalender - E, 20.07.2020 - 09.09

Veebikaamera pilt Kitarr, LK foorumist

Kell on kuus minutit üle kaheksa…

 

Kalakotkas      Pandion haliaetus

 

Esimene pesast väljalend, rõngaste järgi UX, kes koorus 29. mail. Noorem jalarõngaga UW koorus 2. juunil.

Lend õnnestus, oli lühike kestes minuti jagu ja maandumine pesale läks esimese korra kohta hästi. Teine väljalend tunni möödudes oli juba päris noorlinnule kohane, eriti maandumine.

Huvitavad ajad tulekul.

Ilmus ajakirja Hirundo uus number

Postitas Looduskalender - E, 20.07.2020 - 08.08

EOÜ annab teada

EOÜ teadusajakirja HIRUNDO suvine number pakub päris huvitavat lugemist.

Pikk ja põhjalik lugu annab ülevaate lindude sügisrände loendusest Põõsaspea neemel 2019. aastal, mil kokku loendati koguni 2,36 miljonit lindu.

Lisaks lugu haraka pesamaterjali koostisest ja tõhusaimast rukkiräägu püüdmise meetodist teadusetegemise eesmärgil.

Loe Hirundot veebist:

https://www.eoy.ee/hirundo/

Häda korral viib pütt pojad teise tiiki

Postitas Looduskalender - P, 19.07.2020 - 12.12

EOÜ pütiaasta teadusuudis

Pütipojad on esimesed 8–9 elunädalat lennuvõimetud, samuti ei oska nad liikuda maapinnal. Vees aga ujuvad nad osavalt ning kasvavad kiiresti – viimast vaid juhul, kui jagub toitu.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) pesitseb madalaveelistel väikestel veesilmadel. Mis saab aga poegadest, kui vanemad on valinud viletsa veekogu, näiteks kalatiigi, kus sirguvad suured, poegadele toiduks sobimatud kalad, kes pealekauba söövad pütipoegade eest ära väikesed veeselgrootud?

Hallpõsk-püti pojad veedavad meelsasti aega vanemate seljas.

Sierra blogi 7: kutsikad saavad juba üksi karjatamisega hakkama

Postitas Aasta Loom - P, 19.07.2020 - 10.00
Sisu

 

 

Hugo suurekskasvamise lugu jätkub.

 

Hugo on üheksakuune ja saab vajadusel ka üksi karjamaal hakkama. Praegu 

on ta igaks juhuks koos isa Mahiriga, kuna karjamaa on inimasustusest kaugel ja suurte

metsade vahel. Sellistes kohtades on kiskjarünnaku võimalus väga suur ja ühest noorest

koerast võib väheks jääda. Väiksematel karjamaadel ja kodule lähemal tuleb ta ise väga 

hästi toime.

 

Näsiniine kaunid viljad

Postitas Looduskalender - P, 19.07.2020 - 09.09

Fotod Arne Ader

Näsiniin

Näsiniin ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik näsiniin       Daphne mezereum

 

Näsiniint peame tundma kuna mürgine on kogu taim ja inimese tapmiseks piisab juba tosina marja manustamisest, aga viljadest allpool.

Hariliku näsiniine viljad valmivad, taimi kasvab hajusalt üle kogu Eesti. Peamiselt segametsade alusrindes, aga sageli ka soostunud kasvukohtadel, eelistades lubjarikkamat ja viljakamat mulda.

Näsiniin on väheharunev, kollakashalli koorega põõsas, mis võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Taime pikliksüstjad lehed on terve servaga paiknedes taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga varrel hõredalt.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.