Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pajuurvad paisuvad

Nädal oli päikesepaisteline ja sademeteta. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis miinuspoolel, kõikudes -0,6…-7,0 kraadi piires. Ööd olid külmad ja päeval plusskraadid.

Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti teisipäeval 5,6 °C ja minimaalseks termomeetrinäiduks registreeriti õhus laupäeval -15,6 °C. Ööpäevased õhutemperatuurikõikumised olid suured. Kõige suurem temperatuuriamplituud esines laupäeval (17,1 kraadi).

Oksad vajuvad lume sisse

Kirjutas Kaja Lotman

Eerik Kumari mälestuskivi Puhtu bioloogiajaamas

Täna täitub 110 aastat Eerik Kumari sünnist (7.03.1912 - 8.01.1984). Ta oli sõjajärgsel perioodil väljapaistev teadlane ja üks olulisemaid looduskaitsetegelasi Eestis.

Kumari sündis Kriblas, Läänemaal ja aastani 1938 kandis perekonnanime Sits, seejärel muutis nime Väinameres asuva  Kumari laiu järgi. Huvi looduse vastu tekkis lapsepõlves Matsalu randadel  ja Kasari luhas linnuparvi vaadeldes, Gustav Vilbaste suunas looduskaitse radadele taimede määramise ja kohanimede kogumisel.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised ( www.loodusemees.ee )

Leevikesi peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Pildistas ja kommenteerib Jaanis Prii

Viimased päikesepaistelised ilmad on meelitanud välja lumikellukesed, sulatanud lahti puude mahlad ja ajanud ülesse ka sipelgad.

Mis vahert ja selle mahla puutub, siis Sõrves hakkas magus jooksma juba veebruari teisel nädalal.

Foto Arne Ader

Loodushelid valis Hannes Margusson

Kodukakk ( www.loodusemees.ee )

Kodukakk     Strix aluco

Meie tuntuim „öökull“ on muidugi kodukakk ja nõnda on lind ka omale nime saanud elutsedes inimeste kodude läheduses. Vähestel kodukakupaaridel võivad juba munad pesaõõnsuses olla ja pesitsejaid peaks meil veel olema üle tuhande paari (eelmise sajandiga võrreldes on pesitsejate arvukus langenud).

Tegu on äärmiselt pesapaigatruude kakulistega, kes ei rända talveks lõunasse. Mõnedes põlispuudega parkides või kalmistutel on kodukakud elutsenud ja pesitsenud aastakümneid. Umbes tund peale päikeseloojangut võib kuulda nende huikeid lehtpuistus.