Kutsujaks Heiko Kruusi, festivali loodusfoto päeva korraldaja

Foto Nick Upton (UK)

Koprad Inglismaa loodusesse…

Juba viieteistkümnendat sügist on kombeks, et loodusfilmide tegijad ja loodusfotohuvilised kogunevad Lihulasse

Matsalu Loodusfilmide festivalile, kus laupäev on traditsiooniliselt loodusfoto päev.

Tänavusel loodusfotopäeval räägivad oma tegemistest Jarek Jõepera ja Ingmar Muusikus.

Loodusfotograafiat ja -filmi ühendavad Lõuna-Eesti loodusfoto professorite Arne Aderi ja Urmas Tartese ning festivali

žürii liikme, Inglismaalt kohale tulnud Nicholas Upton´i ettekannet.

Kogu festivali aja on vaadata mitu loodusfotonäitust. Pärast fotopäeva lõppu saab vaadata festivali võidufilmi.

Täpsem kava laupäeval 23.septembril k.a.

10.15 Arne Ader ja Urmas Tartes

Pilt ja helipilt.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Õhtuvalgus. Matsalu

Matsalu looduse 60. kaitsmisaastat tähistatakse 21. septembril Penijõe mõisas toimuva juubeliüritusega „Matsalu jäljed filmikunstis“.

Tänavu täitub 60 aastat ajast, mil moodustati Matsalu rahvuspargi eelkäija Matsalu riiklik looduskaitseala. Aastapäeva tähistatakse Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali raames toimuva juubeliüritusega, kuhu on oodatud kõik endised ja praegused Matsalu rahvuspargiga seotud tegutsejad, teadlased ja teised loodushuvilised. Penijõe filmiõhtul saab näha vanu filme Matsalu loodusest ning kuulda filmitegijate ja endiste looduskaitsetöötajate kommentaare Matsaluga seotud kogemustest.

Pesitsusaja kokkuvõte Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing

Nagu must-toonekure pesaelu jälgijad juba hästi teavad, olid pesitsustulemused kahes jälgitavas pesas erinevad. Lätis seni edukalt poegi kasvatanud pesas pesitsemine ei õnnestunud. Võimalik, et kevadel põgusalt kohal olnud emaslind polnud see, kes varem siin pesitses ja hiljem tulnud kohaliku isaslinnuga nad pesitsuspaari ei moodustanud. Nii saimegi näha, kuidas üksik isaslind pesa ehitab ja seda regulaarselt külastab. Nagu Läti kolleeg  Maris Strazds kirjutab, käis pesal mitu emaslindu, aga ükski ei jäänud pidama. Need võisid olla läbirändavad isendid (Eestist?), kes väikse rändepeatuse sellel pesal tegid. Mõned neist jõudsid ilmselt ka pesitsemiseks liiga hilja kohale. Korra sattusid pesale ka kolm toonekurge ühel ajal.

Foto Arne Ader

Sookurgede rändeparv

Sookurg       Grus grus

Seoses sookurgede rändekaamera paigaldamisega tahaks soovitada vaatajatele ja lugejatele: LINK

Loodusfilmide vanameistri Rein Marani juba kolmekümne viie aasta eest valminud haruldast filmi „Sookured“ (Eesti Telefilm 1982): LINK

Pildid saatis Aita Raud

Pildistatud: 17. septembril Pärnus Riia mnt-l Alevi kalmistu ja Selveri autoparkla linnapoolses nurgas

Vääveltorik ehk väävlik         Laetiporus sulphureus

Kaunist väävlikku võime märgata kasvamas, vanadel tammedel või hõberemmelgatel, kas puude tüvedel või ka jämedamatel okstel. Teistel lehtpuudel leiab vääveltorikut üpris harva. Linnaparkides, maanteede alleedel või üksikutel vanematel puudel kohtame neid juba alates juunikuu teisest poolest.