Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Riguldi külas asuv Haversi rand on Mandri-Eesti parimaid kahlajate ehk madalas vees kahlates toituvate kurvitsaliste vaatlemise paiku. Augustis saavad kõik pilgu Haversi randa heita veebikaamera vahendusel.

http://tv.eenet.ee/kopratamm.html

Sügisene aktiivsem kahlajaränne algab juba juuli keskpaigas ja kestab kuni oktoobrini. Kevadel on parim aeg kahlajate vaatlemiseks mai keskpaigast juuni alguseni.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Kakerdaja raba läbib üks mõnus mitme kilomeetri pikkune laudtee, kuid algusesse tagasi saamine mõnda teist teed pidi on keeruline. Kevadel, hilissügisel ja vähese lumega talvel võib proovida seda lühemat tiiru, suvel pika rohu ja sääskede-puukidega on see ebamugavam. Paljude poolt Eesti ilusaimaks kuulutatud rabarada kulgeb kunagise Noku talu aseme juurest Kakerdaja (või Kakerdi) järveni, jätkub kaarena ümber järve rabasaareni, mis võis olla hiiekoht ja lõpeb Mõnuvere pool männimetsa all.

Foto Arne Ader

Jõevähk

Harilik jõevähk ehk väärisvähk         Astacus astacus

Vähipüügihooaeg algas eile ja kestab 31. augustini.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Punase ristiku põllud lõhnasid tugevalt

Lõpuks jõudis südasuvine soojus kohale ja jäi püsima. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 15...19 kraadi piires ja maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid päeviti 21...25 kraadini.

Kuivus kippus osadele taimedele liiga tegema ja päevastel tundidel tekkis lehtedel turgori kadu.

Veidi vihma tuli nädala jooksul ainult neljapäeva õhtul ja jätkuval ööl, kusjuures sademete summaks kogunes 0,3 mm.

Taimed said täiendavat niiskust udust ja tekkinud rohkest kastest.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi droonide lennutamine on muuhulgas populaarne ajaviide, kasutatakse üha enam droone ka teadusliku, sealhulgas ornitoloogilise informatsiooni kogumiseks.

Võrreldes teiste uurimismeetoditega on droonide kasutamise eelisteks suhteline kulusäästlikus ning linde vaid vähesel määral häiriv hea resolutsiooniga ruumilise andmestiku kogumine. Kuna mitmete linnuliikide uurimise teeb raskeks pesitsemine raskesti ligipääsetavates kohtades, on drooni abil võimalik nii looduskaitselistel kui ka teaduslikel eesmärkidel uurida alasid, mida mõnel muul moel ei ole võimalik külastada. Näiteks väikesaartel või laidudel pesitsevad linnud muutuvad inimese lähenedes ärevaks või põgenevad, mis raskendab nende kohta informatsiooni kogumist.