Video salvestas Venegor, LK foorumist

Suur-kirjurähn tihase pesakastis

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Kas peab ikka näitama, kes selle metsa „kunn“ on?

Paar kuud tagasi tegi rähn pesakasti augu suuremaks, laamendas ja loopis välja pesamaterjali (see on muidugi hea, et vana pesamaterjal sai kõrvaldatud). Käis vahete vahel ka päevasel ajal pesakasti kontrollimas.

Uue aasta esimesel päeval aga otsustas rasvatihast ööbimispaika mitte lasta - istub lennuaval  nagu punn ees. Väljas juba pime ning vaevalt, et sissetungija enam oma öömajale siirdub…

Foto Arne Ader

Umbes pooleaastased karupojad kuusikus. Nigula loomade turvakodu

Karu ehk pruunkaru         Ursus arctos

Olenemata nö sügisilmast on meie metsades juba detsembris alanud pruunkarude poegimine, mis võib kesta veel veebruarikuuski. Perelisa saab kuni kuuskümmend „karumammat“.

Esmakordselt poeginud emakarud toovad ilmale sagedamini üks-kaks karujõmpsikat, vanaloomad  kaks-kolm, haruharva ka enam. Järgmine perelisa näeb emakarul ilmavalgust alles paari, vahel isegi kolme aasta möödudes.

Pildistas Kristel Vilbaste

Vihmauss tänavakattel

Vihmauss      Lumbricus

Linnades maapind täis vett, soojad aastavahetuse ilmad, napilt soojarekordid…

Kuigi vihmaussidel silmad puuduvad paiknevad nende kehaseinas valgustundlikud rakud, mille vahendusel tajutakse valgust. Vaguse käes liikuvad vihmaussid viibivad endi jaoks äärmiselt  ohtlikus keskkonnas, aga läbi vettinud pinnas enam korralikku hingamist ju ei võimalda… Vihmaussid nö hingavad läbi pindmise limanaha.