Illustratiivne foto Arne Ader

Kuldnokad toiduotsingul ( www.loodusemees.ee )

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi märtsikuu loodusõhtu "Kuldnokk tuleb kevadega" on pühendatud 2021. aasta linnule kuldnokale. Loodusõhtu toimub 10. märtsil kell 18.00 veebis.

Eesti selle aasta linnuks valitud kuldnokka (Sturnus vulgaris) oodatakse koduaedadesse pikisilmi. Virtuaalsel loodusõhtul räägib ornitoloog Margus Ots kuldnoka elust ja käitumisest. Koos uurime ja pöörame tähelepanu selle linnuliigi elu-oluga seotud küsimustele, millele ornitoloogidelgi veel vastust ei ole.

Loodusõhtu "Kuldnokk tuleb kevadega" toimub 10. märtsil kell 18.00 üle veebi Zoomi keskkonnas: LINK

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumekupud sulasid esmaspäevaks lume alt nähtavale

Nädala esimene pool oli varakevadiselt soe ja päikesepaisteline. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeval ligi kaheksa soojakraadini, teisipäeval ja kolmapäeval oli õhus sooja ligi kuus kraadi. Lumikate säilis ainult metsa all ja varjulistes kohtades.  Öösiti külmetas ning hommikuti esines halla. Maa oli hallast täiesti valge esmaspäeval ja kolmapäeval.

Avamaastik oli kolmapäeval lumeta

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Käblikut võib kuulda laulmas nii metsas, kui linnas ( www.loodusemees.ee )

Linnu häälitsustel on mitmeid erinevaid rolle – need nii hoiatavad konkurenti ja aitavad kaitsta territooriumi kui ka näiteks meelitavad partnerit. Levinud arvamuse kohaselt määrab linnulaulu struktuuri keskkond, sest erinevates oludes levivad helid erinevalt: tihedas taimestikus levib kaugemale madalate nootidega laul, hõredamas taimestikus aga kõrgemad noodid ning metsalinnu laul peaks seega olema madalamate nootidega kui avamaastiku linnul.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Ilmateenistuse lumekaart

Külma öö järel saavad kõik koos keha kinnitatud

Nädalavahetusel põhjakaartest puhunud tormituuled parkisid põhjaranniku lahed ajujääd täis (vaata Käsmu kaamera ees toimuvat reaalajas). Hülgekaamera ümbruses Läänemerel pole jääd enam kusagil näha.

Ida poolses Eestis tuleb elamute juurest lund rookida, sest lumikate paksus on üle kümne sentimeetri, aga täpsem on ilmateenistuse kaart.

Lähiöödeks ootame krõbedaid külmakraade ja meile saabunud hilistalvine külmalaine võib järgi anda nädala lõpupoole.

Metsades saab jäljeraamatut lugeda sest tormiste ilmade järel saavad loomad ettevaatusest üle ja hakkavad liikuma. Saabunud väiksematel rändlindudel võib esineda tagasirännet lõuna poole kuni lumikatte ära lõppeb.

Video saatis Üllar Hendla

Pildistas Mats Kangur

Suurt territooriumi kontrollivaid isasloomi võime kohata ka teedel ja elamute läheduses

Ilves ehk harilik ilves       Lynx lynx

Õhtuhämarast alates võime märtsikuul kuulda metsas kedagi rämedalt näugumas – see on emasilvese kutsehüüd vastas sugupoolele. Emasloomad innaajal oma tavapärasest elupaigast ilma erilise vajaduseta ei kipu lahkuma.

Suurimate elumuutustega peavad kohanema hoopis noored ilvesed, aga maha sadanud lumekiht aitab meil leitud ilveste jäljerealt üht-teist välja lugeda.